Keskkonnaamet tuletab vähipüügihooajal meelde, et vähke ühest veekogust teise asustada ei tohi. See on vajalik, et vältida vähi võõrliikide levikut ja haiguste edasi kandumist, mis võivad ohtu seada kodumaise liigi - jõevähi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tõdes, et suurim oht on võõrliikide levitatavad haigused, näiteks vähikatk.

“Sellistele haigustele on võõrliigid ise resistentsed. Ühtlasi on võõrliigid agressiivsemad ja ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Sellega tõrjuvad nad meie enda loodusliku jõevähi eemale,” selgitas Rakko.

Teadaolevalt esineb Eestis kolme liiki võõrvähke. Need on Ameerika päritolu liigid: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Tänaseks on Ameerika päritolu vähi võõrliikide esinemine tuvastatud enam kui kümnes kohalikus veekogus ning  neid sealt välja tõrjuda on peaaegu võimatu.

„Eelnevat arvestades on oluline meeles pidada, et kui püütakse võõrvähi kahtlusega isend, tuleks sellest Keskkonnaametile teada anda. Teha tuleks ka foto, mis aitaks liiki tuvastada,” sõnas Rakko.

Foto koos leiukoha ja -ajaga tuleks saata  e-kirjaga aadressil info@keskkonnaamet.ee. Kindlasti ei tohi vähke omal algatusel ümber asustada, sest nii säilib alati risk, et kodumaise jõevähi asemel asustatakse uude veekogusse mõni võõrliik.

Haiguste leviku piiramiseks on oluline vähipüügivahendite desinfitseerimine. Kui jätta püügivahend mõneks tunniks päikese kätte, peaks see haigustekitajad hävitama. Ohtlikuim haigus jõevähile on vähikatk, mille suhtes vähi võõrliigid on resistentsed.

Vähipüügil pea kinni ka piirangutest: püük on lubatud ainult teatud veekogudes, vähipüügiks peab olema vormistatud kalastuskaart ning püüda võib ainult neid vähke, mis on suuremad kui 11 sentimeetrit.

Loe vähipüügist lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Sarnased artiklid