Paulig viis läbi uuringu, millest selgus, et veidi üle poole ettevõtetest ja eraisikutest on keskkonnateadlikud kohvisõbrad – taaskasutavad kohvipuru ning hoiavad teadlikult kokku kohvivalmistamise energiakulu. Selliste tulemusteni jõuti Kvark teadusteatriga koostöös valminud spetsiaalse kalkulaatori abil, kus kohvijoomise jalajälge hindasid aasta jooksul 3655 kohvisõpra ja 158 ettevõtet.

Pauligi ärikliendi suuna turundusjuhi Berit Branti sõnul on nad läbi aastate innustanud kohvisõpru tegema jätkusuutlikke valikuid ja seeläbi panustama kohvi helgemasse tulevikku. Kliimamuutuste tõttu võib kohv peagi olla defitsiit ja kohvikasvatajate elatusvahendid ohus.

„Levinuim viis kohvijoomise jalajälje vähendamiseks on kohvipaksu taaskasutamine näiteks roheenergiaallikana, väetisena või kosmeetikatoodete koostisosana. Need pole aga ainsad võimalused – oluline on ka kohvivalmistamise viis,“ lausus Brant.

Ta lisas, et jätkusuutlik kohvivalmistamine võtab arvesse ka kohvi raiskamist, energia kokkuhoidu, kruuside ja kannude pesemist ning pakendi taaskasutust.

„Kohvi valmista täpselt nii palju kui ära juuakse ja ülejäänud kohv tuleks panna termosesse või teha jääkuubikuteks. Elektri kokkuhoiu mõttes lülita kohvimasin sisse vaid kohvivalmistamise ajaks. Vett säästad, kui pesed kohvinõud nõudepesumasinas koos teiste nõudega. Pane tühi kohvipakend pakendikonteinerisse. Kohvipakendist saab meisterdada ka näiteks poekotte, ehteid ja leivakorve,“ loetles Brant keskkonnasäästlikke kohvivalmistamise viise.

Kõiki eelnimetatud tegevusi arvesse võttes näitavad uuringu tulemused, et keskkonnateadlike tarbijate ja ettevõtete osakaal on suur.

Aasta jooksul kasutatud kohvipuru kalkulaatori abil kohvitarbimise jalajälge mõõtnud ettevõtete tulemused näitavad, et 53% on oma tegevuse väga hoolikalt läbi mõelnud ja kohvitarbimise jalajälg on väike või väga väike. Arenguruumi on 46% ettevõtetest ja vaid 1% kalkulaatori täitnud ettevõtetest peaksid põhjalikult senised harjumused üle vaatama ning muudatusi tegema. Eraisikutest kohvisõprade hulgas on 55% neid, kes said hea või väga hea tulemuse. 40% eraisikutest said soovitusi selle kohta, mida veel ära teha, et jalajälge vähendada. Keskkonda koormavat tulemust ei saanud ükski kalkulaatori täitja.

Kasutatud kohvipuru kalkulaatori kasutajate nimel astus Paulig veel ühe sammu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja Eesti metsade elurikkuse suurendamiseks ning istutas 100 kuni 12 aasta vanust laialehelist puud, mis hakkavad väikeste istikutega võrreldes varem süsinikku siduma. Keskmine täiskasvanud puu seob aastas 22 kg süsinikku. Puud istutati koostöös sihtasutusega Koosloodus.

Keskkonda hoidev mõtteviis on Pauligile oluline, sest soovitakse, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida. Kahel varasemal aastal kogus Paulig koos keskkonnateadlike kohvisõpradega kokku üle 18 tonni kohvipuru, millest toodeti elektrienergiat. See näitas, kui oluline ressurss on kasutatud kohvipuru biojäätmena. Edukas koostöö kohvitarbijatega andis idee töötada koostöös Kvark teadusteatriga välja kasutatud kohvipuru kalkulaator. Lisaks kalkulaatorile leiab kohvipuru.ee lehelt nippe selle kohta, kuidas vajadusel oma harjumused ümber korraldada ja kohvitarbimise ökoloogilist jalajälge vähendada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta