Rahvusvahelisel kohvipäeval, 1. oktoobril 2019 kutsus kohvitootja Paulig ettevõtteid ja eraisikuid üles kasutatud kohvipuru kokku koguma, et sellest rohelist energiat toota. Kolme kuuga koguti kokku 13,8 tonni kasutatud kohvipuru, millest toodeti Vinni biogaasijaamas bioenergiat ja see kingiti Haiba Lastekodule. Keskkonda hoidev mõtteviis on oluline, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida.

  • Majandus
  • 30. jaanuar 2020
  • Foto: Pildil vasakult Haiba Lastekodu esindajad Angela Jüristo, Eva Puusta ja Sirje Just ning Pauligi esindajad Aire Raud, Keily Volkov ja Mihkel Jürimaa.

Kogutud 13,8 tonni kasutatud kohvipuru saamiseks joodi kokku ära 1 379 600 tassi kohvi. Seega võib piltlikult öelda, et iga Eesti elanik panustas sellesse algatusse ühe tassi kohviga.

Kasutatud kohvipuru on orgaaniline jääde ja sellest saab tänu Vinni biogaasijaama abile toota rohelist energiat. Kogutud kohvipurust toodeti 17 493 kWh energiat, millega kaetakse kogu Haiba Lastekodu energiavajadus kaheks kuuks (58 päevaks). Haiba Lastekodus on kokku ca 1200 m² kasulikku pinda ja seal elab igapäevaselt 30 inimest ning hoonet köetakse osaliselt elektriga. Nimetatud kogus energiat kataks keskmise Eesti majapidamise energiavajaduse peaaegu 6 aastaks.

Projekt kestis 3 kuud ja kogutud 13,8 tonni kohvipuru on suurepärane saavutus. Suur tänu kõigile eraisikutele ja kogukondadele ning ettevõtetele, kes oma panuse andsid!  

„Eraisikute ja ettevõtete positiivne suhtumine kohvipuru kogumise algatusse näitab, et Eesti inimesed mõtlevad järjest enam sellele, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Lisaks kodus ja kontorites kogutud kohvipurule saime suure koguse kasutatud kohvipuru ka koolidest, kus korraldati lausa klassidevahelisi võistlusi,“ räägib Pauligi kohvipuru kogumise projektijuht Keily Volkov.  

Vinni Biogaas OÜ juhatuse liikme Kristjan Stroomi sõnul kasutatakse Vinni biogaasijaamas biojäätmed täielikult ära. „Kasutame rohelise elektrienergia tootmiseks kohvipuru ja muid biojäätmeid. Protsessi käigus tekkiva jääksoojuse kasutame ära jaama kääritite soojendamiseks ja kütteperioodil Vinni aleviku kütmiseks. Lisaks tekkib protsessi käigus kääritusjääk, mis on väga kvaliteetne sõnnik ja see laotatakse põldudele väetiseks,“ räägib Stroom.

„Teeme plaane järgmisteks sarnasteks algatusteks. Kolme kuu jooksul on projektis osalenutel tekkinud harjumus kohvipuru eraldi konteinerisse visata. Kutsume üles seda mõttemustrit jätkama ning viskama kasutatud kohvipuru biojäätmete konteinerisse. Kasutatud kohvipuru võib kasutada ka kompostina taimedele, mis vajavad happelist mulda, näiteks roosid ja rododendronid. Kohvipurust tehakse ka erinevaid ilutooteid,“ räägib Keily Volkov.  

Arvutused näitavad, kui palju kasu võib sündida sellest, kui oma tarbimisharjumused läbi mõtleme ja igapäevastes toimingutes väikesi muudatusi teeme. Kui suunaksime kolme kuuga kogutud kasutatud kohvipurust toodetud rohelise energia ühte seadmesse, siis põleks näiteks 3,5W LED lambipirn 578 aastat, 32-tolline teler töötaks 72 aastat ja blenderit saaks kasutada rohkem kui 3 aastat järjest.