Turism on üks väheseid majandusharusid, kus hoolimata majandus- ja finantsprobleemidest on toimunud pidev kasv. See on tinginud vajaduse kaitsta reisijate majandushuve nõudes reisiettevõtjatelt tagatisraha olemasolu. Mida hoolsamad on reisiettevõtjad oma kohustuste täitmisel, seda kindlamalt saab end tunda reisija.
- Tarbimine ja tervis
- Iivika Sale, tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist
- 6. veebruar 2017
- Kohvrit pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Reisijate majandushuve kaitseb ja turismisektorit reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314 EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, mida nimetatakse ka pakettreisidirektiiviks.
Reisikorraldaja ja/või -vahendaja peab suutma piisavalt tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitada makstud reisitasud ja reisijad kodumaale tagasi toimetada. Liikmesriikide korraldada on jäetud see, millises ulatuses ja millise süsteemi alusel nõutakse reisikorraldajatelt ja -vahendajatelt tagatist.
Eestis reguleerib tagatisega seonduvat turismiseadus, mis näeb ette kohustuse tagatist omada nii reisikorraldajatele kui -vahendajatele. Reiside korraldamisel ja vahendamisel kehtib põhimõte, et reisiettevõtja peab ise analüüsima ja hindama oma majandustegevusega seonduvaid riske ja tagama õiguspärase tegutsemise kogu oma tegevuse aja jooksul, sealhulgas ka maksejõuetuse puhul. Seda tuleb teha arvestusega, et tagatis oleks igal ajahetkel piisav nii reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni koju toomiseni kui ka tarbijatele ära jäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks.
Kinnisvara ja väärtpaberitega reisijaid tagasi ei too
Kuigi turismiseaduses on sätestatud tagatise miinimummäärad, mõeldakse piisava tagatise all kindlustusseltsis või krediidiasutuses seatud tagatisraha summas, mis arvestab nii kavandatavat kogumüüki kui ka tarbijatelt ettemaksetena laekunud pakettreiside tasusid.
Tarbijakaitseamet on korduvalt kokku puutunud väidetega, et reisiettevõtjal on piisavalt rahalisi vahendeid, sest lisaks registreeritud tagatisele omatakse ka vabasid vahendeid arveldusarvel. Siinkohal on oluline silmas pidada, et seaduse kohaselt otsustab tagatise kasutamise tarbijakaitseamet. Kuna arveldusarveid ei ole võimalik tagatisena registreerida, ei oma amet ligipääsu reisiettevõtjate kontodele. Tekkinud maksejõuetuse puhul ei saa me rääkida vabadest vahenditest arveldusarvel - neid ei ole.
Tagatisena ei saa registreerida ka kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid jms, kuna maksejõuetuse puhul, kui ka reisijad on vaja kodumaale toimetada, ei ole mõeldav, et tarbijakaitseamet hakkaks esmalt kinnisvara realiseerima ja jätaks reisijad kuudeks ootele. Põhjus, miks tagatis peab olema rahaliste vahenditena realiseeritav, seisnebki selles, et maksejõuetuse olukorras peab olema võimalik tagatist koheselt kasutama asuda.
Reisiettevõtjal on kohustus tarbijate ees reisipaketi maksumuse osas kuni reisi lõppemiseni. Olukorras, kus reisijakorraldaja on küll tasunud majutuse ja lennu eest sihtkohta, ei vabane ta selles ulatuses kohustusest reisijate ees, kuivõrd maksejõuetusest tingitud reisi ärajäämise korral on tarbijal nõue kogu enda poolt tasutud summale, mitte summale, millest on maha arvutatud lennupileti ja majutuse maksumus.
Hea müük tähendab ka tagatisraha piisavuse ümberhindamist
Juhul, kui esialgse planeeritava kogumüügi alusel taotletud tagatisraha ei ole piisav, et tagada tarbijatelt laekunud ettemakseid ja reisijate kodumaale toimetamise kulusid, peab reisiettevõtja tagatise suurust suurendama.
Korraldajatel tasub aga üle vaadata reisi esmase sissemakse suurus ja tasumise tähtajad ning vältida asjatult reisitasude enda käes hoidmist olukorras, kus selleks pole tegelikku vajadust (näiteks juhul, kui lendude või majutuse eest tasutakse tagant järgi või on sootuks terve hooaeg juba ette makstud).
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
