2022. ja 2023.aastal ootab Swedbank maailmamajanduse tugevat kasvu, kuid häired globaalsetes tarneahelates ja tööjõupuudus aeglustavad seda. Uued rekordilised nakatumisnumbrid sunnivad riike üle maailma kehtestama uusi piiranguid, kuid nende mõju majandusele jääb lühiajaliseks.

USA majanduskasv, mis möödunud aastal ulatus 5,6 protsendini, aeglustub meie prognoosi järgi sel aastal 3,7 protsendini. Euroala majanduskasv aeglustub aga 5,1 protsendilt 3,9 protsendini. Järgmise aasta majanduskasv peaks nii USA-s kui euroalal tulema juba alla 3%. Hiina majanduskasv on aeglustunud mitme teguri koosmõjul, nagu nulltolerants koroonaviiruse leviku suhtes, kinnisvarasektori jahenemine ning energiapuudus. Nii selleks kui järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank Hiinas 5% majanduskasvu.

Inflatsioon peaks järgnevate kvartalite jooksul allapoole tulema, kuid ei saa välistada, et kiire hinnakasv jääb püsima kauemaks. Eriti käib see USA kohta. Keskpangad on hakanud oma rahapoliitikat normaliseerima. USA Föderaalreserv lõpetab varaostud selle aasta esimeses kvartalis ning Swedbanki prognoosi järgi alustatakse intressimäärade tõstmisega juba märtsis. Kokku peaks Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid tõstma neli ja järgmisel aastal kaks korda, jõudes järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini. Euroopa Keskpank aga eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, kuna euroala inflatsioon peaks järgmiseks aastaks aeglustuma alla 2%. Küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud.

Lisaks sellele, et inflatsioon võib jääda prognoositust püsivamaks, on tõsisemad riskid seotud geopoliitikaga. Venemaaga konflikti eskaleerumine halvendaks energiakriisi Euroopas veelgi ning annaks majandusele prognoosiga võrreldes tugema löögi. See mõjutaks nii väliskaubandust, energia- ja mitmeid teisi toorainehindu ning halvendaks nii majanduskasvu kui tööturu väljavaadet, sealhulgas Eestis.

Eesti majanduskasv aeglustub teiste Balti riikidega sarnasema temponi

Majanduskasv aeglustub sel aastal mõõdukama temponi. Suurima panuse kasvu annavad eratarbimine ja puhaseksport. Hinnad kasvavad aga eelmisest aastast kiiremini. Samas kiireneb ka palgakasv ja majapidamiste ostujõud ei vähene.

Eesti majandus kasvas eelmise aasta kolme esimese kvartaliga 8,5%. Kiirstatistika näitab, et möödunud aasta viimases kvartalis jõuline majanduskasv jätkus, kuigi aeglasemas tempos. Tööjõupuudus on suurenenud, tarneprobleemid on jätkuvalt kriitilised ja energiahinnad on teinud ülikiire tõusu, kuid Eesti majanduse üldine sentiment oli detsembris ikka veel optimistlik. Tööstusettevõtete kindlustunne oma tellimuste ning tootmise kasvatamise kohta lähikuudel on väga tugev, samas kui teenuste sektori ootused nõudluse suhtes on nõrgenenud.
Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,5%. Me korrigeerisime selle aasta majanduskasvu veidi allapoole, kuna kõrged energiahinnad annavad majapidamistele ja ettevõtetele tõenäoliselt tugevama löögi, kui ootasime oma eelmises prognoosis kaks kuud tagasi. Kuigi välisnõudlus nõrgeneb nii sel kui ka järgmisel aastal, peaks see Eesti ettevõtetele pakkuma häid ekspordivõimalusi. Käesoleval aastal panustavad majanduskasvu kõige enam eratarbimine ja puhaseksport. Järgmisel aastal peaks SKP suurenema 3,2%. Kuigi koroonaviiruse Omicron tüvi on viinud nakatunute arvu väga kõrgele ning ka haiglate koormus suureneb selle tagajärjel, ei prognoosi me sellest olulist lööki majandusaktiivsusele. Valitsuse selle aasta majandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid suunavad üha enam 2023. aasta märtsis toimuvad üldvalimised.

Tarbijahindade kasv, mis detsembriks kiirenes 12,2 protsendini, oli viimase 25 aasta kiireim. Nii nagu enamikes teistes Euroopa riikides, oli selle põhjuseks peamiselt kõrgele tõusnud energiahinnad. Kõrged energiahinnad tõstavad üha rohkem ka teiste kaupade ja teenuste hindu, samas kui tugev nõudlus ja jätkuvad tarnehäired avaldavad täiendavalt survet hindade kasvule. Swedbanki prognoosi järgi kiireneb hinnakasv sel aastal 6 protsendini. Tarbijahindade tõusust ligi kolmandiku annavad eluasemega seotud kulud, kuid suure mõjuga on ka toiduainete ja autokütuste hinnatõus. Kuigi käesoleva aasta esimeses kvartalis püsib hinnakasv kahekohalisena, peaks see hakkama järk-järgult aeglustuma, kui ilmad soojenevad ja energia nõudlus väheneb. Samuti pidurdab aasta lõpus inflatsiooni kõrgele tõusnud võrdlusbaas. Meie hinnangul aeglustub tarbijahindade kasv 2023. aastal 2,6 protsendini.

Tugev majanduskasv on suurendanud nõudlust tööjõu järele ja meie prognoosi järgi suureneb tööhõive Eestis 2022. aastal taas pärast kaheaastast vähenemist. Tööhõive suurenemine annab aga hoogu majanduskasvule. Samuti prognoosime me sel aastal töötusemäära langust 5,6 protsendini ja 2023. aastal 5,1 protsendini. Tugeva nõudluse juures on tööjõupuudus kõikides majandussektorites kasvanud. Tööjõupuuduse, inimeste kõrgele tõusnud inflatsiooniootuste ja alampalga 12% tõstmise mõjul kiireneb palgakasv sel aastal keskmiselt 7,5 protsendini. Kuigi aasta esimesel poolel ületab inflatsioon palgakasvu, siis aasta kokkuvõttes see nii ei ole ja majapidamiste ostujõud ei vähene. Majapidamiste ostujõudu toetavad ka riigi poolt energiahindade toetamine, pensioni teisest sambast väljavõetud raha ja suur hoiuste maht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta