MTÜ Eesti Metsa Abiks saatis Keskkonnaametile avalduse, kus palus kontrollida RMK tegevust seoses kuuse-kooreüraski ohjamisega ja rikkumise korral isikud ka vastutusele võtta. EMA-l on kahtlustus, et RMK on eksinud Metsamajandamise eeskirja § 21 vastu ja ka Metsaseaduse § 42 vastu.

Hetkel on tegemist siiski kahtlustusega, mille osas ootab Eesti Metsa Abiks Keskkonnaameti poolt vastust, aga olukord on väga tõsine hoolimata sellest, kas tegemist on seaduse silmis rikkumisega või mitte.

EMA metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp, kes probleemi avastas, piirkonnas toimuvat kontrollides, selgitab olukorda nii: “RMK väitis aprillis Maalehele, et sellest piirkonnast saab üraskifarm. Pean nentima, et nüüd ongi Apteekrimäest saanud üks suur üraskifarm ja mitte tänu looduskaitsjatele, nagu RMK Maalehes aprillikuus viitas, vaid RMK endi tegevuse tõttu. Metsa majandamise eeskiri näeb ette, et 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud okaspuidust metsamaterjal peab 1. juuniks metsast väljas olema, kuna metsa jäädes aitab raiutud materjal kuuse-koorüraski levikule oluliselt kaasa ja erandit saab teha püünismaterjali osas, kui Keskkonnaagentuur annab selleks maaomanikule loa. Kuid luba antakse ka ainult sellisel juhul, kui on selge, et selleks on väga mõjuv põhjus, nt üraski lendlus oluliselt hilineb. Antud juhul ei saa olla see seadusest kõrvale hiilimine siiski mõeldav, kuna üraskid on püünismaterjalist ja okaspuu materjalist massiliselt juba lahkunud ja loovad paljuski juba kasvavas metsas oma uut kolooniat.”

Kui Keskkonnaagentuur andis RMK-le loa viivitada õigeaegse püünismaterjali väljaveoga ja luua selline kaos, siis on ka Keskkonnaagentuuris ikka midagi väga halvasti, mitte ainult RMK-s. Igal juhul keegi peab vastutuse võtma. Kuid karta on, et kindlasti leitakse mõni järjekordne vabandus, kuidas ennast sellest olukorrast välja vingerdada.

Kui kohalikud elanikud poleks varasemalt üles pannud 20 feromoonpüünist, mille üles panemisel osalesid ka Eesti Metsa Abiks liikmed, oleks tegemist täieliku katastroofiga Apteekrimäe KAH-alal. Lootus on, et ehk kohalike entusiasmil üles pandud feromoonpüünised hoiavad nüüd ära kõige hullema, aga ilmselgelt feromoonpüünised täielikku abi ei paku, sest need pidid koostöös püünismaterjaliga toimima, mitte võtma kogu üraski ohjamise lööki enda peale.

Kuid sellega kahjuks asi ei piirdu, ca 15 km eemal, väljaspool KAH-ala, oli samuti RMK-l püünismaterjal metsast paljuski välja toomata ja püünismaterjali vaatlustulemused näitasid, et üraskid on ka sealt suures osas kõik jalga lasknud ja isegi viimased üksikud mahajäänud valmistusid samuti kasvava metsa kallale minekuks. Ilm on ülisoodne sõsarhaude loomiseks ja lageraie ja harvendusraietega loodud kuuse-kooreüraski uued elupaigad ootasid lausa piinliku vaikusega, kuna pauk ära käib. Irooniliselt võiks öelda, et oli lausa kuulda, kuidas kasvava metsa kallal krõbistamine juba käis ja nii kurb kui see ka pole, saab RMK juba järgmisel aastal väita, et üraski kolooniad aina kasvavad ja tuleb veelgi enam metsa maha raiuda.
Loodetavasti avastatud probleem loob nüüd olukorra, kus rattad käima lähevad ja poliitikutel avanevad ka lõpuks silmad, mis Eestis tegelikult toimub.

Kui massiivsed on RMK eksimused seoses sellega, et materjal on õigeaegselt jäänud välja vedamata, peaks välja selgitama Eesti riik ja kohe, sest majanduslikke kahjusid ei jõua varsti enam kokku arvutadagi. Riigi jaoks peaks olema määrava tähtsusega see, et üraskit ohjatakse ka metsas, mitte ainult paberil ja metsas ikka parima teadmise alusel, aga kahjuks on see töö juba mitmeid aastaid paljuski langenud Eesti Metsa Abiks õlgadele, et kontrollida looduses, kuidas üraski ohjamine käib ja anda inimestele adekvaatset nõu, kuidas vältida üraski koloonia tekkimist oma metsas.

Olen täheldanud, et RMK on aastate jooksul õppinud ühte asja üraski ohjamisega. Mida vähem infot avalikult leidub, seda vähem EMA ka teab, kus raied toimuvad ja seda tõenäolisem on, et kui midagi läheb valesti, siis ei jääda ka vahele. Veel aastaid tagasi oli lausa avalik kaart igast raiekohast, kus RMK üraskit ohjas, aga nüüd pole kellelgi aimu, kus RMK üraskiga parasjagu tegeleb. Kõik on nagu ülisalajane operatsioon ja tõsi ta on, kasutasin RMK kaarti vanasti selleks, et välja selgitada ulatuslikke probleeme, mis raietega tehti. Nüüd tuleb lihtsalt kordades enam vaeva näha, et ülevaadet saada, aga elu on siiski näidanud, et kõik tuleb varem või hiljem välja.

MTÜ Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse eksperdina teen metsades nii palju järelevalvet, kui minu isiklik rahakott lubab ressurssi tanklast osta, kuna aus vastus on, et EMA-l pole momendil rahaliselt võimalik kõiki järelevalve kulusid katta.

Loodetavasti avastatud probleem loob suunamuutuse ka RMK sees ja saadakse aru, et metsa tuleb kasvatada jätkusuutlikult, mitte ainult kuuse-kooreüraskite ja metsatööstuse jaoks.

Toeta EMA tegevust ja loome korra majja!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta