Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid. 

Eelmise aasta lõpus Eesti rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed aitavad saada parema ülevaate, kuidas läheb Eesti elanikel – millised me oleme, kus elame ja millised on meie eluruumid. Lisaks on rahvaloendusel veel üks eesmärk. Nimelt ei olnud Eesti sugugi ainus, kes eelmisel aastal rahvaloenduse läbi viis. Sama tegid ka kõik ülejäänud Euroopa Liidu riigid. Et riikide vahel andmeid võrrelda, on kokku lepitud, milliseid andmeid ja milliste definitsioonide alusel kogutakse. Statistikaamet võrdles äsja avaldatud eluruumide andmeid meie lähinaabritega.

Eesti, Läti ja Leedu eluruumide ja eluruumidega hoonete kohta selgusid järgnevad tähelepanuväärsed leiud:

Balti riikide võrdluses on tavaeluruumide arv viimasel kümnel aastal kasvanud kõige enam Eestis (13%, võrdluseks Lätis ja Leedus mõlemas umbes 5%). Samas on 20 aastaga kõige rohkem kasvanud eluruumide hulk Lätis – 34%, Eestis 19%, Leedus 13%.

Leedus on kõige suurem eramajade osakaal: 37% eluruumidest asuvad eramajades ning 61% kortermajades, kus on kolm või enam korterit. Eestis on asustatud tavaeluruumidest 28% eramud ja 70% eluruumidest asuvad kortermajades; Lätis vastavalt 25% ja 73%.

Samas on eramajade juurdekasv Eestis olnud viimase 10 aasta jooksul suurem kui Lätis ja Leedus. Eestisse on viimase 10 aasta jooksul lisandunud 10% jagu eramaju, Leetu 6% ja Lätti 5%.

Eestis ja Lätis on asustatud eluruumide osakaal kõikidest tavaeluruumidest samal tasemel: mõlemas riigis on asustatud 76% eluruumidest, kuid asustatud eluruumide arvu kasv on Eestis olnud suurem: 2,23%, Lätis 0,39%. Leedus aga on eluruumide asustatus palju kõrgem: 84% eluruumidest on asustatud.

Eluruumide pindasid võrreldes selgub, et Lätis on keskmine eluruumi pind inimese kohta suurem kui Eestis – Lätis 32,3 m2 ja Eestis 30,1 m2. Samas Leedus on see mõnevõrra väiksem – 29,6 m2. Samas näiteks Soomes on eluruumi pind inimese kohta keskmiselt 41,5 m2.
 

Läti elanikud elavad sagedamini üksi

Ühe elanikuga eluruume on Lätis loenduste vahelisel ajal juurde lisandunud 36%, Eestis 13%.

Võrreldes Eesti ja Lätiga elavad Leedu elanikud sagedamini eluruumides, mille omanikud on nemad või nende leibkond. Leedus elab 91% eluruumides selle eluruumi omanik, ainult 3% eluruumidest on üüritud ja 6% puhul kehtib muu omandisuhe. Eestis on eluruum 70% eluruumidest omaniku kasutusel, üürniku kasutusel 19% ja muu kasutusalusega 11% eluruumidest. Lätis oli omaniku kasutusel 64%, üürniku kasutusel 17% ja muu kasutusalusega 19% eluruumidest.

Leedu eluruumid on kõige parema tehnovarustusega. Eesti, Läti ja Leedu tehnovarustuse näitajaid iseloomustab järgmine graafik.

Uudises kasutatud andmed on 2021. aasta 31. detsembri seisuga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta