Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Meie majandusest moodustab see praegu  kasvava osa: kui 2014. aastal oli rohemajanduse toodangu maht 2,2 miljardit eurot, siis 2019. aastal juba 3,4 miljardit eurot. Rohemajanduses töötab juba praegu ligi 33 000 inimest ja suuruselt on rohemajandussektori tööhõive võrreldav näiteks tervishoiu omaga.

Eesti suurimad rohemajanduse valdkonnad ongi taastuvenergia (610  miljonit eurot) ja soojuse ning energia säästuga seotud kaupade ja teenuste tootmine(1 330 miljonit eurot), mis koos moodustavad üle poole kogu rohemajandusest. Järgnevad teisese tootmise (nt metalli ja klaasi) taaskasutuse ning säästuga (369 miljonit) ja jäätmekäitlusega (256 miljonit) seotud valdkonnad. Majanduse suurust arvesse võttes oleme Euroopa Liidu riikide võrdluses Soome järel teisel kohal.

See aga, kui palju me  kulutame oma keskkonnakaitsele, peegeldab suures osas meie endi keskkonnast hoolimise määra. Kui EL-is keskmiselt kulutati keskkonnakaitsele viimaste võrdlusandmete alusel 1,9 % SKP-st, siis Eestis panustasime keskmisest rohkem ehk 2,2%.

Absoluutväärtustes on küll kulutused keskkonnakaitseks viimastel aastatel kasvanud, aga nende osatähtsus SKP-s on siiski vähenenud (2,6% 2014. aastal vs. 2,2% 2019. aastal).  Kui aga võrrelda teiste valdkondadega, siis ületasid keskkonnakaitsekulutused nii riigikaitsekulutuste kui ka teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahu.  

Keskkonnaga seotud maksude kehtestamine on võimalus mõjutada tootjaid ja tarbijaid tegema keskkonnasõralikumaid valikuid. Eestis on keskkonnamaksude osakaal SKP s aasta aastalt suurenenud ja vaid hiljuti veidi vähenenud.  Senini on maksustatud keskkonnaga seotud tegevustest Eestis kõige rohkem fossiilkütuste kasutamist kütuseaktsiisi näol (2020. aastal 72%). Suurimad maksjad on sealjuures maismaaveondus ja kodumajapidamised. Kütuseaktsiisiga maksustatud fossiilsete vedelkütuste põletamine ise ei näita sugugi kahanemise märke. Alternatiivide puudumise tõttu ei pärsi kütuseaktsiis fossiilkütuste kasutust.

Lähemalt räägime sellest kõigest 12. augustil  kell 12 Arvamusfestivalil Paides tuleviku elukeskkonnaala sessioonil „Rohepööre: aeg maas või ajast maas“. Tule räägi kaasa!

Uuri valikut rohepöörde näitajaid siin. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta