Keskkonnaamet tõdeb rõõmuga, et metsaomanikud ja –majandajad pidasid sel aastal kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsusrahu
 ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.  

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et lisaks metsaomanike teadlikkuse suurenemisele kevadsuviste raiete mõjust andis oma osa rikkumiste vähenemisesse ka selgem prioriteetide seadmine.

“Sel aastal oli eesmärk piirata raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Andsime kohe alguses edasi selge sõnumi, et kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb hoiduda raiest kaitsealadel ja vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades,” ütles Vakra. 

Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugines puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul oli see aluseks nii metsaomanikele,
 et hinnata ennetavalt oma raietegevuse võimalikku mõju linnustikule, kui ka pesitsusaegse keskkonnajärelevalve tegemisel Keskkonnaametile.  

“Näeme suure väärtusena seda, et tänu metoodika muudatusele oli järelevalve tänavu oluliselt mõjupõhisem. Massiline kaebuste laviin asendus metsaomanike enda sooviga meie pesitsevaid linde ja metsade elurikkust kõige tundlikumal ajal hoida. Metsaomanikud vältisid kevadsuvist raiet ja kui metsaraiet üldse tehti, siis pigem seal, kus linde pesitseb vähe. Hea meel on selle üle, et kontrollide käigus tuvastasime ka 12 kaitsealuse liigi pesitsemise kokku kümnel kinnistul,” ütles ta. 

Planeeritud järelevalve toimus sel aastal 15. aprillist kuni 30. juunini ja selle aja jooksul peatati 30  raiet. Neist kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust  ning raietöödega lubati jätkata. Aasta varem oli raiete peatamisi ligikaudu poolsada. Mullu laekus Keskkonnaametile 160 metsaraiega soetud pesitsusrahu kaebust, tänavu vaid 92.  

Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui aasta tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis sel aastal vaid ühel korral. Kohtusse on tänavu esitatud raie peatamise kohta kaks kaebust. Ka see näitab, et metsandussektor on pesitsusrahu põhimõtte juba paremini omaks võtnud ja selles küsimuses on tekkinud suurem õigusselgus. 

Keskkonnaamet tuletab siiski meelde, et pesitsusrahust kinni pidamine on vajalik igal kevadel, et meie linnustikku ja elurikkust hoida. “Loodame, et järgmisel aastal on meie metsandussektor sellega oma tööde planeerimisel juba varakult arvestanud ning meie inspektoritel ei tule peatada enam ühtegi raiet,” tõdes Rainer Vakra lootusrikkalt. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta