COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriis ja viimastel aastatel maailmas toimunud negatiivsed sündmused on tööelu pea peale pööranud. Tööandjalt oodatakse hoopis teistsuguseid asju kui varasemalt: paindlikkust tööaja osas, kaugtöö võimaldamist ja välismaal töötamise võimalust. „Inimesed on alati hoolinud oma era- ja tööelu tasakaalust, kuid nüüd julgetakse seda rohkem tunnistada ja küsida asju, mis varem tundus lausa patt,” sõnab personalijuht Ülle Pind. 

Inimestele on oluline nende isiklik elu, organisatsioonid aga vajavad tulemusi. Energiakriisi ja elu kallinemise tõttu on organisatsioonid keerulises olukorras, sest tänastes tingimustes ei suuda tööandjad pakkuda kõike, mida küsitakse. Siin tulebki appi personalitöötaja, kes loob organisatsioonis põhialuse, mis aitab hakkama täna, homme ja ka kolme aasta pärast. „Ärge alustage küsimusest, kuidas töötajaid motiveerida, vaid sellest, mida ettevõttel on toimetulekuks vaja. Sest kui ettevõttel läheb hästi, läheb ka töötajatel hästi,” sõnab Pind.

Uuringute järgi on töö tähenduslikkus üks tähtsamaid komponente, mis teeb töötaja töökohal õnnelikus. Selleks, et inimene oskaks ja saaks oma tööd hästi teha, ei ole Pindi sõnul alati vaja kalleid koolitusi, vaid kõige alus on tuumkompetentside arendamine. Teisisõnu – olulisim on anda oma töötajale perspektiivitunnet oskuste ja karjääri näol, säilenõtkust, kohanemisvõimet ja hakkamasaamisoskusi. „Jätkusuutlik personalijuhtimises tähendabki, et andke inimesele õng ja nad aitavad teil kala püüda,” toob ta näiteks.

Võrreldes varasemaga on töö muutunud kordades intensiivsemaks ja see mõjutab tugevalt ka inimeste vaimset tervist ja heaolu. „Enesejuhtimisel on palju suurem roll, kui oleme osanud või tahtnud mõelda. Muutunud töökeskkond nõuab pidevat kasvamist ja arenemist inimestena,” leiab Pind, kelle sõnul tähendab enesejuhtimine eelkõige oskust enda vajadusi mõista ning oma arengut juhtida kogu oma elu vaates. Tööelus tähendab see suutlikkust võtta vastutust ja vajadusel öelda „stopp! Siin on minu piir, ma ei saa end läbi põletada. See on oskus, mida kahjuks koolist ei saa, aga mida peab tulevikus õppima ja ka töötajatele õpetama.

Võimalus õppida eri põlvkondadelt

Tööjõuturul  on praegu korraga viie generatsiooni esindajad: traditsionalistid, buumipõlvkond, X-, Y- ja Z-põlvkonnad. „Tööandjana peame mõtlema, kes on meie töötaja, millist elu ta elab ja kuidas teda toetada. Eelkõige läbi paindlike töösuhete saame mõjutada Eesti inimese elu täna ja homme,” ütleb Pind. Kaugtöö tegemine on küll toonud juurde palju uusi võimalusi, kuid esmalt tasub mõelda, mida inimesel päriselt on tarvis. „Tal on vaja olla hea ema, isa, tütar, poeg, terve inimene. Kui tööandjal on võimalik lisada selle juurde veel tänast ajastut iseloomustav ekstra n-ö komm, näiteks võimaldada lühiajalist välismaal töötamist, kui töötaja soovib maailma avastada, on see tõesti vaid boonuseks. Ekstra boonuseks aga ei saa enam pidada kaugtöö võimaluste pakkumist eestisiseselt – sellest on juba mingis mõttes saanud hügieenifaktor.”

Üha olulisemaks on muutunud erinevustega arvestamine ja erinevatelt põlvkondadelt õppimine. Pindi sõnul tuleks  põlvkondade erinevusi senisest enam õppimisvõimalustena ära kasutada: õppida uusi oskusi noorematelt põlvkondadelt ja kombineerida neid seenioride elukogemusega.

Pind on elukestva õppe usku ja julgustab tööandjaid inimeste õppimist igakülgselt toetama. „Võimaldage töötajatel õppida, sest kui me neid võimalusi ei loo, ei juhtu arengus ka järgmist sammu,” soovitab ta ja lisab, et umbes 5% tööajast võiks kuluda enesetäiendamisele. Selline lähenemine aitab suurendada nii inimese kui organisatsiooni kohanemisvõimet ja olla edukas nii täna kui tulevikus. 

Pindi sõnul saavad personalijuhid tänases kirevas tööpakkumiste maailmas aidata seada inimestel fookust ja luua keskkonna, kus inimestel oleks hea tööd teha. „Heasoovlik töökultuur, coaching ja mentorlus kui inimese arengu toetajad, vaimse tervise toetamine, õppimise maksimeerimine igal tasandil ja karjäärivõimaluste loomine oma ettevõtte sees,” loetleb Pind tegevusi, millesse ta oma kolleegidega on töökeskkonnas panustanud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta