Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Uuringu andmetel osales tasemeõppes või koolitustel pea pool (49,8%) 20–64-aastastest inimestest. Kõrgharidusega naiste hulgas oli osalus kolm korda kõrgem kui põhihariduse või madalama haridusega naiste seas (vastavalt 65,6% ja 21,0%). Meeste hulgas oli erinevus väiksem, kuid siiski enam kui kahekordne (vastavalt 54,0% ja 24,6%).

Ühelt poolt on kõrgharidusega inimeste aktiivsem osalus tasemeõppes ja koolitustel mõistetav, sest nad töötavad sagedamini erialadel, mis nõuvadki aktiivsemat enesetäiendamist. Ühiskondlikul tasandil võib aga taoline olukord tekitada probleeme, sest eelis enda täiendamiseks tekib pigem neil, kes seda ehk nii palju ei vajakski. Elukestva õppe edendamisega soovib riik, et võimalikult paljud inimesed oleksid ennast juhtivad ümberõppijad ja ühiskondlike muutustega kohanejad, seega osutab uuring (suuremale) vajadusele toetada madalama haridustasemega inimeste juurdepääsu koolitustele. Uuringu tulemustest selgus veel, et keskmisest vähem täiendavad end ka inimesed, kes räägivad emakeelena vene keelt, on vanemad kui 50 aastat või töötavad nn sinikraede**  ametikohtadel.

 

Ligi pooled inimesed oleksid tahtnud või vajanud rohkem õppimist

 

29,3% vastanutest ei osalenud aasta jooksul koolitustel või tasemeõppes, sest ei tahtnud ega vajanud seda. Nende seas, kes koolitustel või täiendõppes ei osalenud ning olid sellega ühtlasi rahul, oli mehi rohkem kui naisi (vastavalt 61,6% ja 38,4%). 22,3% vastanutest käisid aasta jooksul koolis või osalesid vähemalt ühel koolitusel ja pidasid seda enda jaoks ammendavaks. Seega on tööealisest elanikkonnast 51,6% enda saavutatud haridustaseme, teadmiste ja oskustega rahul.

Ülejäänud (48,4%) 20–64-aastastest soovib või vajab mingil määral täiendavat õppimist. Nende hulgas on nii neid, kes aastase perioodi jooksul midagi muud õppisid kui ka neid, kes seda ei teinud. 9% inimestest võib liigitada vaegmotiveerituks, kuna nad tunnistavad, et kuigi neil on vajadus täiendava õppimise järele, ei soovi nad seda hetkel teha.

 

Iga neljas täiendavat õpet sooviv töötu ei leia sobivat koolitust

 

Elukestva õppe toetamiseks on esmalt oluline mõista, miks inimesed täiendõppes ei osale. Uuringus vastasid sellele küsimusele kõik need, kes oleksid tahtnud või vajanud eelmisel aastal millegi juurde õppimist. Peamise põhjusena tuuakse välja, et õppetegevuse aeg ei sobi töise või eraelulise graafikuga (25%). Keskmisest enam toovad selle põhjuse välja kõrgeima sissetuleku kvintiiliga leibkonnad (32%), tööga hõivatud inimesed (30%) ning 30–39-aastased mehed (34%). 

Teise olulise takistusena nimetatakse sobiva sisu või õppekavaga koolituste puudumist (14%). Töötute hulgas on see põhjus aga esikohal (mainis 23%). Sobivate koolituste puudumine segab rohkem mehi kui naisi (vastavalt 17% ja 11%).

 

Naistele on koolituste maksumus suurem takistus kui meestele

 

Kolmanda olulise takistava tegurina koorub välja õpingute liiga kõrge hind (13%). Siin on sooline erinevus kahekordne. Kui õpingud oleksid odavamad või täiesti tasuta, oleks usutavasti rohkem õppinud 8% meestest ja 17% naistest. Üllatav on see, et hind õppimist takistava põhjusena oluliselt sissetulekute lõikes ei erine (madalaimas 12%, keskmises 15% ja kõrgeimas leibkonna sissetulekukvintiilis 10%).

Perekondlikke põhjuseid mainib peamise takistusena 11% inimestest. Perekondlik põhjus võib olla väikelapse või muu pereliikme hooldamisest tulenev piirang, samuti perekonna toetuse puudumine. Siin on märgatavad soolised erinevused: naistest nimetab seda peamise põhjusena 16%, meestest 6%. Kui vaadata 30–39-aastaste vanusegruppi, on vahe veelgi ulatuslikum – perekondlikud põhjused toovad takistusena välja 28% naistest ja 7% meestest.

Lisaks on inimestel erinevaid isiklikke põhjuseid (10%), mis võivad tähendada nii motivatsioonipuudust kui ka oskamatust valida sobivaid õpinguid. Isiklikud põhjused toob 20–29-aastaste hulgas olulisuselt teise takistusena välja 16% vastanutest. Tervis on takistuseks 6%-le inimestest. Vanusegrupis 50–64 aastat on see keskmisest veidi kõrgem (11%). Koolituse toimumiskoht on peamine takistus 2,5% inimeste jaoks, maapiirkondades on see osakaal veidi suurem (4,5%). 

Uuringu tulemuste põhjal saab öelda, et Eestis on juba palju aktiivseid õppijaid, kuid on ka ühiskonnagruppe, kelle hulgas ei ole elukestev õpe harjumuspärane. Lisaks on erinevaid takistusi, mis nii mitmeidki õppimisel tagasi hoiavad. Tulemused peegeldavad ühiskondlikku vajadust pakkuda üha rohkem paindlikke õppevõimalusi, mis aitaksid inimestel oma õpihuvi ja -vajadusi töö- ja pereeluga tasakaalus hoida.  

*Täiskasvanute koolituse uuring toimus 2022. aasta teisel poolaastal, valimisse sattunud inimesel paluti meenutada oma õppimist 12 kuu jooksul. Koolituste hulka on arvestatud nii kursused, seminarid, eratunnid kui ka etteplaneeritud juhendatud väljaõpe töökohal. Tasemeõpe hõlmab õppimist üldhariduskoolis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

** Sinikraedeks nimetatakse teenindus- ja müügitöötajaid; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölisi; oskus- ja käsitöölisi; seadme- ja masinaoperaatoreid; lihttöölisi ning relvajõude.

Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey) on Euroopa-ülene isikupõhine uuring, mis aitab mõista, milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad ja millised on õppimist takistavad või soodustavad tegurid. 2022. aasta uuring hõlmas 6800 juhuslikult valitud Eesti alalist elanikku vanuses 18–69. Selles vanusegrupis viidi uuring läbi esmakordselt. Varasemalt oli uuring suunatud 20–64-aastastele, mistõttu on analüüsis võrreldavuse hoidmiseks kasutatud endiselt just seda vahemikku. Järgmise uuringu viib statistikaamet läbi 2028. aastal.

Lugu on pärit Statistikaameti blogist.

Sarnased artiklid