Järjejutu eelmises üheksandas osas sain oma esimese eitava kandideerimisvastuse ning ajasin sassi Töötukassasse pöördumise kellaaja. Kõik lahenes siiski positiivselt ning 6. juuni pealelõunal kell 16 olin elus teist korda naabervallas Töötukassa büroos.

Tänu segiaetud kellaaja edasilükkumisele sain seekord Töötukassa külastuse ühendada kogu perega maakonnakeskusest koju sõiduga. Seega hääletama seekord ei pidanud, vaid vurasime autoga naabervalla keskväljakule, ostsime kohalikust selvepoest head ja paremat ning ülejäänud pereliikmed jäid vallamaja ette päikesepaistet ja suupisteid nautima seni kui mina Töötukassas ära käisin.

Seekord ei olnud Töötukassas peale minu ühtki teist klienti ning minuga suhtles teine konsultant. Minuga eelmisel korral suhelnud konsultant oli seekord puhkusel. Alustuseks tunnistasin, et olin tõesti ise kellaaega valesti mäletanud ning lubasin edaspidi hoolsam olla. Konsultant kinnitas, et sellest pole midagi ning hakkame aga peale.

Esimesel korral teise konsultandi poolt minu kohta kirja pandud andmed olid uuel konsultandil kõik ilusti arvutis olemas ning ta oli igati kursis nii minu eriala- kui tööaja-eelistustega. Eelmisel külastusel koostatud tööotsimiskavasse oli ainsa töö leidmiseks kokkulepitud tegevusena kirja saanud “Tööpakkumiste jälgimine erinevatest tööportaalidest”. Konsultant uuris, kuidas läinud on, ning rääkisin vahepealsest kandideerimisest ja vestlusel käimisest.

Kaks kandideerimist ning üks vestlus tundus esimese kuu kohta igati piisav tööotsimistegevus ning midagi rohkemat konsultandil mulle hetkel pakkuda ei olnud. Samas mainis konsultant, et minu kandideeritud notari abi ametikoht oli läbi käinud ka Töötukassa tööpakkumiste süsteemist. Eelmisel korral olin konsultandist aru saanud, et kui mõni minule sobiv tööpakkumine Töötukassa infosüsteemi jõuab, siis saadab süsteem mulle automaatselt selle kohta e-postile teate. Notari abi tööpakkumise leidsin aga CVKeskuse portaalist täitsa iseseisvalt ning mingit teadet mulle selle kohta ei tulnud.

Nüüd selgitas teine konsultant, et süsteem saadab automaatselt teate ainult sellisel juhul, kui tööpakkumises nimetatud amet kattub täpselt mõnega minu eelistusteks märgitud ametitest. Eelmisel korral olime koostös konsultandiga Töötukassa infosüsteemi soovitud ametiteks märkinud mõned ametid õigusvaldkonnast ning mõned ametid personalivaldkonnast. Seekord siis lisasime teise konsultandiga soovitud ametinimetuste hulka enamuse vastavates valdkondades infosüsteemis leiduvatest ametitest, et suurendada võimalust edaspidi automaatseid pakkumisi saada.

Esimesel Töötukassa külastusel esitasin ka töötuskindlustushüvitse taotluse. Tookord lubas konsultant, et kui keskkontor saab mulle hüvitise määramise otsuse tehtud, siis saadetakse see mulle ka e-postile. Vahepealse kuu jooksul ei olnud aga ka mingit otsust minu e-postile tulnud. Nüüd teine konsultant printis mulle välja ja andis kätte poolteise lehekülje pikkuse otsuse mulle töötuskindlustushüvitise määramise kohta.

Järjejutu esimeses osas lugesin seadustest välja, et üle 111 kuu pikkuse töötuskindlustusstaaži korral peaksin saama töötuskindlustushüvitist 12 kuu jooksul. Järjejutu kolmandas osas arvutasin välja, et minu töötuskindlustushüvitise suurus kuus võiks tulla kuhugi 150 euro kanti. Nüüd kättesaadud hüvitise määramise otsusest lugesin, et minu töötuskindlustusstaaž on 88 kuud, hüvitise maksmise periood on 270 kalendripäeva ehk ca 9 kuud 16. maist 9. veebruarini ning hüvitise suurus kalendripäevas on kogu sel perioodil 4.83 eurot.

Seega olin oma töötuskindlustustaaži pikkust üle hinnanud ning hüvitise maksmise periood määrati lühem kui arvasin. Hüvitise suurus see-eest vastas enam-vähem minu prognoositule - korrutades 4.83 eurot keskmiselt 30 kalendripäevaga kuus, tulebki hüvitiseks napilt alla 150 euro kuus. Töötukassas hüvitise taotluse esitasin 9. mail, otsus tehti täpselt nädal hiljem 16. mail ja sellest päevast alates määrati ka hüvitis.

Otsuses oli kirjas ja konsultant selgitas ka üle, et hüvitist makstakse igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks minu pangakontole. Seega sain teada, et juba lähipäevil on pangakontole oodata töötuskindlustushüvitist poole maikuu ehk 16.-31. mai eest.

Eelnevalt olin arvestanud, et maikuu alguses koondamishüvitisena saadud lisa-kuupalk on sisuliselt see raha, mille edasi töötamise korral oleksin saanud maikuu eest juuni alguses. Juuni alguses saadav töötuskindlustushüvitis poole maikuu eest pluss juuli alguses saadav poole kuupalga suurune kindlustushüvitis terve juunikuu eest teevad kokku ca kolmveerand sellest rahast, mille edasi töötamise korral oleksin juuli alguses juuni palgana saanud. Ja edasi siis augustist veebruarini saan senisest kuupalgast poole väiksemat töötuskindlustushüvitist. Juhul, kui ma vahepeal tööle ei saa. Mis muidugi oleks veel toredam.

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 9 lg 4 kohaselt on töötuskindlustushüvitis esimese 100 kalendripäeva jooksul 50% viimasest palgast ja edasi 40% viimasest palgast. Minu miinimumilähedase kuupalga puhul leiab rakendust sama paragrahvi lõige 5, mille kohaselt kui töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimatinimetatust. Ehk siis kuna minu hüvitis on niikuinii 50 protsenti töötasu alammäärast, siis selliseks ta jääb ka pärast esimese 100 päeva möödumist.

Sellest kõigest sain Töötukassas kohapeal otsust lugedes enam-vähem kohe ise aru, kuid küsimuseks jäi, miks mu töötuskindlustustaaž ja hüvitise maksmise periood prognoositust väiksemaks osutusid. Otsustasin selle üle kodus iseseisvalt edasi mõtiskleda ja kui välja ei mõtle, siis saab järgmisel Töötukassa külastusel konsultandi käest küsida. Kas ja mida kodus välja mõtlesin ning mis edasi sai, sellest kirjutan järgmises osas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta