Tänaste kriiside, streikide ja väljaastumiste taustal on korduvalt välja hõigatud, et Eesti vajab üksikute tulekahjude kustutamise asemel kapitaalremonti. Selle seisukoha pooldajaid peaks rõõmustama avalikkusesse jõudnud uudised ulatuslikest reformiplaanidest ja kaasnevatest laialdastest aruteludest.

Viimastel nädalatel on kõige enam räägitud omavalitsusreformist, mille arutelud on juba hoos. Suvel võttis ajakirjandus paaril korral kõneks ka riigireformi. Need algatused, eriti ettevõetavate arutelude ulatus ja põhjalikkus, on igati tervitatavad ja vajalikud pidades silmas Eesti arengut ja edasist käekäiku.

Samas on raske hoomata, mille poolest reformid omavahel erinevad või vastastikku üksteist abistavad. Parema selguse saamiseks teeb Bioneer lühikese ülevaate juba alanud ja veel eesseisvate avalike arutelude fookusest ja erinevustest. Kuna riigipidamise reformi läbiviimise kava on veel väljatöötamisel, saab anda vaid osalisi selgitusi.

Omavalitsusreform otsib omavalitsuskorralduse mudelit

Praegu käivad regionaalministri Siim Kiisleri algatatud, nüüd ametlikult omavalitsusreformiks ristitud ettevõtmise avalikud arutelud.

Kõnekeeles kasutatakse selle algatuse kohta küll endiselt haldusreformi nimetust. Kuigi arutelude “seemneks” on välja pakutud kuus alternatiivset omavalitsuskorralduse mudelit ja kaks keskset küsimust, on need arutelud kaasamisteoreetilises plaanis huvitavad seetõttu, et reformi eesmärgid sõnastatakse siiski ühises arutelus.

Halduskorralduse muutumise vajadust puudutavaid sõnavõtte on juba 2009. aastast koondatud vastavasse ajaveebi.

Aruteludes osalevad regionaalministri kutsel piirkondlikud omavalitsusjuhid ja volikogude liikmed, kuid oodatud on ka tavakodanikud. Aruteludega on kavas maha saada käesoleva aasta lõpuks, et tulemused juba jaanuaris seaduseelnõuna kinnitada ning ellu viia kohe pärast järgmise aasta sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste valmisi.

Omavalitsusreformi arutelud on ajaks, mil algavad teise olulise ettevõtmise - riigipidamise reformi - arutelud, juba ühel pool.

Riigipidamise reform reformib avaliku võimu teostamist

Riigipidamise reform (mille mõistet pole seni veel laiemalt kasutatud) on Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu algatus, mis oma detailides alles ootab avalikkusele tutvustamist.

Selle eesmärk on ühiskonnas aset leidnud protsessidest tulenev avaliku võimu teostamise reform, õigemini otsustajatele pakutav poliitikasoovituste tervikpakett, milles arvestatakse Eesti lähikümnendite võimalusi ja ka demograafilist paratamatust.

Aruteludest kutsutakse osa võtma kõiki asjast huvituvaid inimesi, huvigruppe, organisatsioone ja asutusi, ent seejuures soovitakse vältida erakondlikku päevapoliitilist kemplemist.

Avalike arutelude tulemused koondatakse valdkondade kaupa ning esitatakse asjaomastele ministeeriumitele ja Riigikogule. Riigipidamise reformi arutelude täpsema kavaga tullakse avalikkuse ette novembri lõpus, sisuline töö algab aga tuleval aastal.

Riigireform ei ole sama mis riigipidamise reform

Eesti Koostöö Kogu algatust ei tohi segi ajada Kristen Michali juunikuise riigireformi teemalise sõnavõtuga.

Koostöö Kogu juhataja Olari Koppeli sõnul näitavad erinevatest allikatest lähtuvad initsiatiivid pigem seda, et valmisolek riigipidamise ulatuslikuks ja süsteemseks analüüsiks ning sellest tulenevaiks muutusteks on saanud küpseks. Nüüd on oluline see hea tahe koondada ühiseks pingutuseks ning teha seda Koppeli hinnangul nii, et suur töö leiaks avaliku arutelu ja kokkuleppeprotsessi käigus ka väljundi uues ja senisest tõhusamas riigipidamise mudelis. 

Reformid alles loovad omavahelist koostööd

Kuivõrd ja millises osas paratamatult osaliselt kattuvad arutelud üksteise tulemusi arvesse võtavad, ei ole veel teada. Seda põhjusel, et algatajad ei ole omavahel veel oma tööplaanide ajakavade lahknemise tõttu sisulises plaanis kohtuda jõudnud.

Praegu on eristatav ainult tegijate tahe – üllatavalt kiirust lisanud omavalitsusreform otsib regionaalministri kaasabil poliitilist lahendust (mida on liigagi lihtne järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimiste ette rakendada).

Riigipidamise reform taotleb poliitikavälist lahendust ja selle taotluse tulevik on veel lahtine.

Omavalitsusreformi arutelude tulemusi oleks Koppeli sõnul kindlasti mõistlik ühendada riigipidamise reformi analüüsiga, et kõigis eluvaldkondades lähiaastateks kavandatavad ümberkorraldused kulgeksid sünkroonselt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta