Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Alates selle aasta 1. jaanuarist on lubatud püüda haugi, mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni on 50 cm (kuni 31.12.2023. oli haugi alammõõduks 45 cm). Alammõõt haugile kehtib kõikides siseveekogudes ja ka merel. Muutus ka ahvena alammõõt ning alates selle aasta 1. jaanuarist on lubatud meres püüda ahvenat, mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni on 21 cm (kuni 31.12.2023. oli ahvena alammõõt 19 cm). Ahvena alammõõt kehtib ainult meres, siseveekogudes ahvenale alammõõtu kehtestatud ei ole.

Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusbüroo peainspektor Erik Parts ütles, et kalade asurkonna säilitamise ja kasvamise jaoks on väga oluline, et välja ei püütaks alamõõdulisi kalu. 

„Haug ja ahven on meil väga populaarsed püügikalad, näiteks praegu püütakse ahvenat jää alt nii Pärnu lahel, kui Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel. Populaarne on ka talvine haugipüük undadega ja ka ahvenapüügil võib vahel püüdja saagi hulgas olla hauge. Nii Pärnu lahel kui Peipsi järvel alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid lähiajal ka kontrollikavadega, mis tähendab kalameeste jaoks tihedamaid kontrolle,“ rääkis Parts. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta