Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2022. aastaga 118 tonni võrra. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind oli üle 6 euro. Kala müügimaht on viimasel aastal kasvanud, kuid keskmine kilogrammi hind on jäänud praktiliselt samaks.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik jätkuvalt vikerforell, mille osakaal on viimastel aastatel suurenenud.

„Eelmisel aastal müüdi peaaegu 785 tonni vikerforelli, mis moodustas 87% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 4,5 miljonit eurot,“ selgitas Peterson.

Harilikku jõevähki turustati mullu 0,49 tonni ehk 14% vähem kui 2022. aastal. Samas müüdud jõevähi keskmine hind kasvas aastaga peaaegu 30%. Kasvatatud jõevähi müük väheneb neljandat aastat järjest. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu 2 tonni.

Kalamarja turustati eelmisel aastal 10 tonni ehk ligi 3,5 korda enam kui aasta varem. Turustatud kalamarja kogus jäi siiski kaks korda väiksemaks kui 2021. aastal, olles samas suurusjärgus 2020. aastal müüdud kogusega. Rahalises väärtuses müüdi mullu kalamarja veidi enam kui 350 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind jäi võrreldes eelmise aastaga peaaegu samaks. Toidukalamarjana müüdi põhiliselt punast kalamarja.

Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.

Vaata ka kalanduse valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta