Kohalik elanik avastas 28. mail, lindude pesitsuse kõrgajal, lageraie erametsas Pikavere külas Harjumaal ja tänu ajakirjanik Aivar Pau järelpärimistele selgus, et Keskkonnaameti hinnangul on tegemist igati õigustatud raiega, kuna olevat “registreeritud tormi-, uluki- ja seenkahjustused ning ka üraskikahjustus” ja “teostatud vaatlusel ei tuvastatud puistus pesitsevaid linde”.

Kui tormi-, uluki- ja seenkahjustusi on juba langetatud ja harvesteri poolt räsitud puutüvede puhul raskem hinnata, siis lindude pesitsust seal puistus ei ole võimalik kahtluse alla seada. Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator Liina Steinberg käis raielangil ja ei suutnud ära imestada, kuidas õnnestus Keskkonnaameti inspektoril linde mitte kuulda ja näha.

“Juba teel raielangile mööda sügavaid harvesteri poolt tekitatud roopaid olid kuulda mitmed väike-lehelinnud ja metskiurud. Langile jõudes lendasid ühest oksahunnikust kohe välja musträstad ning jäid sinna lähedale tiirlema. Lähimal säilikpuul istus metsvintide paar. Paaril raielangil tehtud videol on ornitoloogide hinnangul selgelt kuulda ka salu-lehlind ja käblik ning tõenäoliselt ka soo-roolind ja punaselg-õgija. Seda kõike lühivaatluse tulemusel. Keskkonnainspektoril pidid küll kõrvaklapid peas olema ja langile jõudes silmad kinni, et kõiki neid linde mitte kuulda ja märgata,” täpsustas Steinberg.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu selgitas, et kohtute ja keskkonnaameti arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult siis kui inimene on pesa üles leidnud, võiks olla lausa naljakas, kui sellel poleks nii traagilisi tagajärgi.

“Kui Venemaa viskab pommi Ukraina linnale, kas siis seal inimesi ei ela ning surma ei saa, kuna me ei ole näinud nende magamistubasid ning lastehälle?” küsis Võhandu.

Päästame Eesti Metsad rõhutab, et looduskaitse seaduse järgi on keelatud looduslike lindude pesitsusaegne häirimine ja et ornitoloogide sõnul pesitsevad kõikides metsades linnud. Seetõttu tuleb tagada lindude pesitsusaegne raierahu kõikides metsades üle Eesti. Rahvaalgatuse “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse” esitasime Riigikogule 2021. aastal, aga lõpuks maandus see kuskile sahtlipõhja.

Ehk oleks aeg Kliimaministeeriumil praegu looduskaitse reformi käigus sellelt tolm pühkida ja töösse panna? Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 2022. aastal tehtud Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitluse järgi 93% ning seda ei poolda 6% Eesti inimestest. Erametsakeskuse tellimusel Eesti metsaomanike seas Tallinna ülikooli ja Turu-uuringute AS koostöös läbiviidud uuring  aastal 2019 näitas, et 94% metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta