Rannamõnud, spaa ja veeparkide külastused on ideaalne viis suvepuhkuse veetmiseks. Ent idülli keskel võib meid nähtamatult varitseda ka tüütu nakkus - küüneseen, millest lahti saamine võib osutuda tõeliseks katsumuseks. SYNLABi laborispetsialist Helle Järv selgitas, kuidas küüneseent ära tunda ning miks on oluline raviga õigeaegselt alustada.

Küüneseen on väga levinud haigus ning seda põeb ligi 10-15% Euroopa riikides elavatest inimestest.

„Võib öelda, et tegemist on linnastunud heaoluühiskonna haigusega. Nautides rahvarohkeid spaasid ja treeningsaale võime pahaaimamatult nakatuda või ise nakatada küüneseenega paljusid inimesi, eelkõige aga lähedasi ja pereliikmeid, kellega jagame ühiseid pesuruume,“ tõdes Helle Järv.

Ta nentis, et kui veel paarkümmend aastat tagasi ei peetud küüneseent veel kuigi levinud probleemiks ning näiteks lastel ei esinenud haigust praktiliselt üldse, siis tänaseks jõuab küüneseenega nahaarsti juurde nii täiskasvanuid kui ka lapsi.

Kuidas küüneseent ära tunda?

Küüneseenest annab märku kollakas, tuhmunud, rabe ja paksenenud küüs ning kihelus, samuti ketendus ja haavandid varvaste vahel. „Küünte seenhaigus saab enamasti alguse küüne väljakasvude servadest valkja või kollaka laiguna.. Edasi levides võib seen muuta kogu küüneplaadi pikivaoliseks, läbipaistmatuks ja kollakasvalgeks. Edasiarenenud haiguse puhul on küüneplaat juba tugevasti kahjustunud ja paksenenud ning küüne alla on kogunenud naha sarvkihi rakud. Küüne kahjustus võib tekkida ka hoopis küünevalli piirkonda või muuta kogu küüne pinna pehmeks ning tekitada küüneplaadile pehme valkja kirme,“ kirjeldas Järv, kuidas küünte seenhaigust ära tunda.

Tavaliselt nakatuvad esmalt esimese ehk suure ja viienda ehk väikese varba küüned, harvem sõrmeküüned. Tihti on küünte seenhaigusest haaratud ka varbavahed ja labajalad, sel juhul esinevad nahal punetus, ketendus, haavandid, villid ja vesine eritis. Lisaks ebaesteetilisele vaatepildile võib selline küüs põhjustada ka valu ning olla nakkusallikaks teistele.

Miks on oluline küüneseen välja ravida?

SYNLABi laborispetsialist selgitas, et kuigi küünte seenhaigused ei tekita suuremaid tervisemuresid ning võib kanduda küll varbaküüntelt sõrmedele ja nahale, ent mitte teistesse organitesse, siis ei tohiks sellesse suhtuda kui pelgalt kosmeetilisse probleemi.

Küüneseene varajane diagnoosimine on oluline, et raviga alustada võimalikult varakult.

“Kui seenhaigus jääb ravita ning kulgeb juba aastaid, võib seen hävitada kogu küüneplaadi ning tekitada aastaid kestva infektsiooni. Oluline teadmine on, et küüneseen ei parane ise. See areneb pidevalt edasi ning on kogu oma elutsükli jooksul ka nakkusohtlik. Seega võib nakatunud inimene nakatada aastate jooksul sadu inimesi,” rõhutas laborispetsialist küüneseene ravi vajalikkust.

Kui varajases haigusstaadiumis piisab tema sõnul seene raviks apteegi käsimüügi ravimitest – lokaalselt kasutatavates kreemidest, salvidest ja lakkidest, siis haiguse arenedes on ravi juba keerukam ja ka oluliselt kallim. “Ravikuurid võivad kesta 3-6 kuud ning tabletiravi on inimese organismile ka oluliselt kurnavam kui lokaalne ravi,” tõi ta välja ravi varakult alustamise olulisuse.

Küüneseene ravi saab määrata nii eriarst (nahahaiguste arst e dermatoloog) kui ka perearst. Diagnoosimiseks võib minna arsti vastuvõtule ning anda seal küüneproovi või tellida SYNLABist koju Küüne seenhaiguste uuringu proovivõtukomplekt, mis võimaldab inimesel poolt ise võetud proovimaterjali alusel määrata seenhaigust põhjustava dermatofüüdi olemasolu. Kodune test on mugav ja kiire võimalus küüneseene tuvastamiseks, ilma, et peaks arsti vastuvõtule minema. Testiga on kaasas juhend, kuidas proovi võtta ja selle tegemiseks on vaja lõigata või kraapida proovianumasse väike tükk kahjustunud küünt ning saata see SYNLABi laborisse. Kui proov osutub positiivseks, saab pere- või eriarst ka kaugkonsultatsiooniga määrata ravi. Nii hoiame kokku patsiendi ja arsti aega. Kui esmane testi tulemus seene olemasolu ei näita, siis soovitab Järv küüneprobleemiga siiski minna pere- või eriarsti vastuvõtule, sest tegu võib olla mõne muu haigusega.  

Kuidas küüneseenega nakatumist vältida?

SYNLABi laborispetsialist selgitas, et kuigi küüneseen on väga nakkav, ei pea nakatumisest hoidmiseks ette võtma drastilisi meetmeid.

„Tavahügieen on parim ennetus seenhaigustega nakatumise vastu. Avalikes üldkasutatavates ruumides, nagu näiteks hotellides, spaades, treeningsaalides, saunades tasub jalga panna sussid või plätud. Ühiskasutatavatest pesuruumidest lahkudes pese viimasena ära jalad ning kuivata korralikult,“ andis Helle Järv soovitusi nakatumise vältimiseks.

Ta lisas, et seenhaiguse võimalikku levikut piirab ka igapäevane sokkide ja jalanõude vahetamine liigse jalgade higistamise vältimiseks.

„Ideaalne oleks kui kõik haiged ennast kuni tervenemiseni raviksid või nakkust ravimitega vähemalt kontrolli all hoiaksid, nii ei suureneks linnakeskkonnas pidevalt nakatumise oht. Tervist aitab hoida eelkõige see kui olla oma keha suhtes tähelepanelik ja küüntel tekkinud muutusi varakult märgata, sest üks meid varitsevatest ohtudest võib olla ka küüneseen,“ ütles Järv lõpetuseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta