Päevas väljastatakse Eestis sadu uusi ID-kaarte ning 2023. aastal oli neid kokku ligi 284 000. Kõik need kaardid on valmistatud plastikust. Lisaks on plastikust juhiload, väikelaevajuhi tunnistused ja kümned muud dokumendid, mida riik kodanikele annab. Ühe Eestis tegutseva suurpanga kogemus pangakaartidega näitab, et neid dokumente võiks pressida keskkonnasõbralikumast bioplastikust, kirjutab eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.

Enam kui viis aastat tagasi tegid pangas suvepraktikal olnud noored ettepaneku hakata pangakaarte tegema bioplastikust. Meie panga noortekaart oligi pilootprojektiks. Esialgu oli mitmeid hirme, eriti et kas need on sama vastupidavad kui naftast tehtud kaardid. Täna võime öelda, et me pole näinud mingit kvaliteedivahet tavalisel plastikul ja bioplastikul, viimane on aga tehtud 84% ulatuses taastuvatest materjalidest.

Täna ei saagi enam SEB-st plastikust pangakaarti, sest õppides noorte projekti kogemusest on kõik meie kaardid nüüd bioplastikul ja see on ärgitanud isegi konkurente meie kogemust järgima.

ID-kaart on internetipangas endiselt populaarne

Eesti kui eesrindlik digiriik võiks olla eesrindlik ka keskkonnahoius ning minna riiklikes dokumentides üle bioplastikule. Hoolimata mRiigi äpi arendamisest ja digitaalsetest Smart-ID ja Mobiil-ID identifitseerimislahendustest ei kao plastikkaardid ilmselt veel niipea ja miks mitte teha neid siis nii keskkonnateadlikult kui võimalik. SEB internetipangas kasutatakse 20% kordadest endiselt ID-kaarti, seda on sama palju kui Mobiil-ID kasutajaid. Seega on ID-kaart endiselt elus, Smart-ID on aga temast kaks korda populaarsem.

Eelnevast tulenevalt siis ettepanek: ka riiklikud plastkaardid võiks olla keskkonnasäästlikumal bioplastikul. Tavalise ja bioplastiku tooriku hinnavahe on sentides, keskkonnamõju ning sõnum avalikkusele on aga oluliselt suurema väärtusega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta