Trump on taas võitnud presidendivalimised, vabariiklased on saanud enamuse Senatis ning ilmselt saavutavad enamuse ka Esindajatekojas. Enne valimisi oli see kihlveoturgude hinnangul kõige tõenäolisem stsenaarium ning see realiseeruski. Kuidas mõjutab see aga pensionifonde? Lühike vastus on, et lähiperspektiivis ilmselt positiivselt, ent pikemas vaates on määramatus kasvanud, kirjutab Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Pertti Rahnel.

Esimesed reaktsioonid finantsturgudel valimispäeva järgselt on olnud ootuspärased – aktsiaturud on valdavalt korralikult tõusnud, USA rohkem, Euroopa ja Jaapan pisut vähem. Hiina turg on pisut punases, ent ei midagi dramaatilist. Märgatavalt tõusid pikaajalised intressimäärad USA-s. Ootused peamiste keskpankade rahapoliitikale pole tänase seisuga märkimisväärselt muutunud.

USA aktsiaturgude selgelt positiivne reaktsioon on mõistetav - Trump on lubanud taas kärpida ettevõtete maksumäära tänaselt 21%-lt 15%-le. See tähendab rohkem raha aktsionäridele. Samuti on tulevane president lubanud leevendada pangandussektori regulatsioone, mis toob kaasa kümneid miljardeid vabanevat kapitali, mida saab kasutada aktsiate tagasiostuks või dividendideks. Ilmselt pikendatakse tema esimese ametiaja jooksul vastu võetud eraisikute maksukärpeid.

Teisalt on Donald Trumpi keskseks lubaduseks olnud kehtestada märkimisväärsed tariifid muu maailma impordile. Trumpi väitel on vaja seda selleks, et saavutada USA tootjatele võrdne kohtlemine välisturgudel. Trump on rääkinud 60%-sest tariifimäärast Hiina kaupadele, 10%-sest muu maailma impordile. Tema esimese ametiaja jooksul tõid tariifid kaasa olulise negatiivse majandusliku mõju ning ka aktsiaturgude languse. Eriti tugevalt said pihta Euroopa ja arenevate riikide aktsiaturud, USA aktsiad langesid samuti, ent vähem. Langus oli järsk - näiteks Standard & Poors 500 indeks kukkus pea 20%, ent jäi lühiajaliseks ning juba mõne kuuga olid indeksid uutel rekordtasemetel. 

Nagu toona, on ilmselt ka nüüd tariifide näol tegemist eeskätt läbirääkimiste taktikaga, mille eesmärgiks on võrdsustada mängureegleid ning avada turge USA tootjatele. Näiteks Hiina piirab oluliselt USA kaupade importi ning kaitseb oma tootjaid. 2018.aasta lõpus hakkasid aktsiaturud tõusma kohe, kui Hiina ja USA asusid kaubavahetuse üle läbirääkimistesse ning Trump avaldas läbirääkimiste kulgemise osas optimismi. Nii võib minna nüüdki. Hiina ja USA on üksteisega väga tihedalt seotud – tegemist on Siiami kaksikutega, mis ei pruugi küll omavahel läbi saada, ent mis teeb haiget ühele, haavab ka teist. Mõni näide – Apple’i, Nvidia, Tesla müügist moodustab Hiina ca viiendiku, suur osa Apple’i toodetest pannakse kokku Hiinas jne. Osapoolte huvides lihtsalt ei ole pikk ja laastav kaubandussõda.  

Konteksti mõttes on hea vaadata, kuidas on täna investeeritud Swedbanki pensionifondide kapital. Võtame näiteks ühe fondi - Swedbanki pensionifondi kaheksakümnendatel sündinutele. See fond võib investeerida kuni 100% fondist aktsiaturgudele. Valimiste järgselt on fondi aktsiaosakaal ca 95% ehk üsna maksimumi lähedal, veel kõrgem kui arvestada ka kohalikke erakapitali (private equity) investeeringuid. Ca 2/3 fondist on investeeritud just USA aktsiaturgudele ehk turule, millel ilmselt Trumpi presidentuurist kõige rohkem võita. Arenevate turgude osakaal fondis jääb alla 5% ning Hiina investeeringute osakaal on väga väike.

Kõrgema võlakirjade osakaaluga fondide (näiteks Swedbanki Pensionifond Konservatiivne) väljavaadet võib mõjutada USA eelarvepoliitika ning suurenevad defitsiidid. See võib tuua kaasa kõrgemad USA valitsuse võlakirjade intressimäärad, mis avaldavad mõju ka Euroopale. Euroopa intressid ilmselt siiski samavõrra ei tõuse, sest regiooni majandus on nõrk ning Euroopa Keskpank jätkab ilmselt intresside langetamist. Seega on mõju pigem mõõdukas. Tänane kõrge intressitase pakub osakuomanikele puhvrit, mis peaks katma võimalike intressitõusude negatiivse mõju.

Investorile toob Trump kaasa mõndagi positiivset – maksude languse, leevenenud regulatsioonid ja tõenäoliselt madalamad nafta hinnad, ent samas ka omajagu määramatust. Globaalne kaubandussõda ja kasvav isolatsionism ei oleks kindlasti positiivsed, ent arvestades nii USA, Hiina jt riikide huvisid ning väga suurt vastastikuse sõltuvuse, võib eeldada, et pigem on tegemist läbirääkimiste taktikaga ning otsitakse kompromisse. 

Sarnased artiklid