Keskkonnaameti andmetel ei ole Eesti jõgedel loakohustuslikest paisudest sadadel vajalikku keskkonnaluba. Enamikul neist ei ole ka mingit kalapääsu. Harva erandina on näiteks Kunda III paisul küll kalalift, aga see ei tööta.

Kokku on Eestis veelubadeta paisusid hinnanguliselt umbes 300. MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liikme Liivia Mahlapuu sõnul on Eesti jõgede tervis ja looduslik elurikkus paisude mõju all kannatanud juba sajandi. Paisudega seotud keskkonnamõju osas puudub Eestis ka järelevalve ja Keskkonnaameti aktiivne tegevus olukorra parandamiseks.
 
MTÜ Jägala Kalateed tegi päringu Keskkonaametile Kalateed.ee portaalis välja toodud Eesti 20 tüüpilisema paisu õigusliku staatuse kohta ja leidis, et 10 juhul on paisud tegutsenud aastaid kehtiva keskkonnaloata ja Keskkonnaamet ei olnud teinud neist ühelegi ettekirjutust ega trahvi,” rääkis Mahlapuu.
 
Eelnimetatud paisude valikust on Keskkonnaameti andmetel loata Kunda I, Kunda III, Kunda IV, Lundi, Lungu, Nõmme Veskijärve, Restu, Suure-Kambja II, Tõravere ja Vihula III. Olukorda komplitseerib veelgi asjaolu, et paljudel paisudel puuduvad toimivad kalapääsud, mis võimaldaksid siirdekaladel, nagu lõhe ja meriforell, jõuda oma looduslike kudemispaikadeni.
 

„Paisude veeload on keskkonnaseadustiku nurgakivi, kuid praegune olukord näitab, et see süsteem vajab tõhusamat järelevalvet. Teine probleem on omanike teadlikkus,“ märkis Mahlapuu. „Kui paisutused jätkuvad ilma sekkumiseta, jäävad jõgede ökosüsteemid surve alla ja Eesti ei saavuta 2027. aastaks EL-ga kokkulepitud eesmärki – saavutada jõgede hea seisund, ligilähedaseltki. Paljud veelubadeta paisud ei saakski kehtivat luba, sest neil puudub põhjendatus või omanikel puudub huvi investeerida kalapääsude rajamisse.“
 

Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi kinnitusel tuleb veekogu paisutamiseks puuduva keskkonnaloa korral paisutus veeseaduse § 175 lg 4 kohaselt likvideerida. Seda aga paljudel juhtudel tehtud pole. 
 
Enamikele veeloata paisude omanikele ei ole aga ka mingit ettekirjutust tehtud. “Ettekirjutuste puudumine ja aeglased menetlused tekitavad olukorra, kus probleemid kuhjuvad, kuid lahendused venivad. Paisutuste likvideerimise otsused peavad olema kiired ja täpsed, et hoida ära täiendavad kahjustused jõgede elustikule,“ lisas Mahlapuu.
 
Paljud paisud on kaotanud oma esialgse eesmärgi, kuid nende säilitamine takistab endiselt kalade rännet ja elupaikade taastumist. Lahenduseks võiksid olla paisude avamised kaladele nagu Sindi paisul või looduslähedased meetodid, nagu tehiskärestikud ja möödaviigupääsud. Näiteks on tehiskärestik rajatud Navesti jõele Loopre paisule, mis võimaldab kaladel osaliselt paisust mööduda. Sellised lahendused aitavad osaliselt leevendada paisude negatiivset mõju.
 

„Kui paisutust ei saa lõpetada, on oluline, et rakendatakse vähemalt looduslähedasi meetmeid, mis tagavad kaladele võimaluse rändamiseks,“ selgitas MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liige. „Sellised lahendused vajavad riiklikku toetust ja selget prioriteetide seadmist. Kutsume seetõttu kõiki osapooli üles kiirendama paisude ülevaatamisi ja rakendama meetmeid, mis aitavad taastada Eesti jõgede loodusliku tasakaalu. Paisud ei ole ainult tehnilised rajatised – nende mõju ulatub kaugele jõgede tervisesse ja Eesti looduskeskkonda,” lisas Mahlapuu.
 

Paisude mõju ja seonduva info koondamiseks on MTÜ Jägala Kalateed koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) loonud portaali kalateed.ee. Portaal koondab teavet probleemsete paisude ja nende mõjude kohta ning tutvustab looduslähedasi lahendusi, mida saab rakendada Eesti oludes.
 

„Kalateed.ee eesmärk on olla tööriist nii kohalikele kogukondadele, looduskaitsjatele kui ka otsustajatele. Portaal aitab mõista paisutuste tegelikku hinda meie loodusele ja annab praktilisi näpunäiteid, kuidas leida tasakaal keskkonna ja inimtegevuse vahel,“ sõnas Mahlapuu.
 

Jägala Kalateed on mittetulundusühing, mis tegeleb Eesti veekogude, eriti siirdekaladele oluliste jõgede kaitse ja taastamisega, tõstes teadlikkust paisude mõjust elustikule ning pakkudes välja looduslähedasi lahendusi jõgede elurikkuse säilitamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta