„Tervislikkus on üsna trafaretne ja leierdatud sõna, mille taga peidavad end sageli igasugused dieedid ning loobumine kõigest maitsvast. Paljude jaoks on saanud tervislikkusest lausa hirmutav sõna, mis rikub toidu juures kogu headuse,“ ütleb Aet Trisberg, mai algul ilmunud raamatu „Maitseelamused tervise heaks“ autor, kes soovib kummutada hirmud tervislikust toitumisest kui porgandinärimisest.

Aeda enda elus algasid muutused nii toitumises kui roheliseks kasvamise suunas neli aastat tagasi mais, kui tema neljakuusel tütrekesel Aneel tekkisid allergiad. Enne lapse sündi õppis Aet paralleelselt päevases õppes ülikoolis haldusjuhtimist ning töötas täiskohaga meediamonitooringu ja -analüüsiga tegelevas ettevõttes ehk elas meeletu tempoga. Kuigi ta ei joonud-söönud limonaadi-kartulikrõpse-hamburgereid, vaid tavalist toitu, ei teadnud ta siiski midagi toitudes peituvatest E-ainetest.

Elu kulges toitude koostistest teadmata

Aet tegi küll ka juba enne lapse sündi ise kodus süüa ega ostnud valmistoitu, kuid toidu puhtusele ta nii palju tähelepanu ei pööranud. Ta sõi seda, mis maitses, pakenditelt koostist lugemata. Naine usub, et oli toona palju konservatiivsem kui praegu – pelgas uusi toite proovida, ega osanud hinnata seda imelist maitseelamuste maailma, mille nüüdseks enda jaoks avastanud on. Ta küll teadis, et kartulikrõpsud ja limonaad on ebatervislikud, ega söönud-joonud neid, kuid seda, et ka röstsai või sink on koostiselt kõike muud kui tervislikud, Aet ei teadnud. Ta teadis ka, et toidu kõrvale on tervislik süüa salatit, kuid see koosnes tal vaid hakitud kurgist ja tomatist.

Kui aga Aeda pisitütar langes toiduallergia küüsi, tuli senine harjumuspärane menüü täielikult ringi teha, sest kõik, mida naine sõi, kandus läbi rinnapiima lapsele. Selles, et imetamisest ta ei loobu, oli Aet tütre allergia tekkides täiesti kindel. „Iga ema teab, et imetamine on midagi enamat kui pelgalt lapse toitmine, need lähedushetked on kirjeldamatult armsad,“ põhjendab ta. Oleks olnud lihtne asendada rinnapiim allergikutele mõeldud jätkupiimaga ning mitte loobuda ühestki toiduainest, kuid Aet tundis, et see pole õige. Sest allergiavaba rinnapiim on tema sõnul allergikule ainuke teadaolev ravim ning lutipudelist toitmine lähedushetki ei asenda.

Algul proovis naine loobuda vaid põhiallergeenidest – nisujahust, piimast, meest, maasikatest ja pähklitest, kuid tütrekese naha olukord vaid halvenes ning noor ema pidi võtma vastu karmi otsuse jätta menüüsse ainult üksikud allergia mõistes turvalised komponendid ning proovima tasapisi toite ükshaaval menüüsse lisada, jälgides sealjuures reaktsiooni lapse nahal. Aet hakkas pidama toidupäevikut, kuhu ta kirjutas täpselt üles nii enda kui lapse IGA suutäie nii koostiselt kui kellaajalt, et saaks teada, kuidas toit lapsele mõjub. „See oli minu jaoks ainuke ja toimiv viis saada jälile lapse allergiatele, sest mitte ükski test meid ei aidanud. See lahendus oli päris keeruline, kuid väga täpne jälgimine andis tulemusi,“ rõõmustab Aet takkajärgi.

Allergia sundis sööma vaid 12 toiduainet

Allergiat põhjustavate toitude väljaselgitamiseks koostas naine omale miinimummenüü, mis sisaldas algselt vaid 12 toiduainet: riisi, maisi, tatart, sealiha, kalkuniliha, lillkapsast, kapsast, kurki, lehtsalatit, suvikõrvitsat, mustikat ja soja. Maitseainetest kasutas ta ainult soola ja pipart. „See oli paras šokk, ma ei saanud süüa elementaarseid igapäevaseid toite, rääkimata ühestki maiustusest, marjadest ega puuviljadest,“ meenutab Aet oma toidublogis. Ta ei saanud osta poest valmistoite, kõik toorained tuli osta esialgsel kujul. Allergeenide väljaselgitamine oli naise sõnul paras detektiivitöö, sest mõni neist reageerib kohe, mõni paari tunni pärast ja mõni alles paari päeva pärast. Teadmisi toitumise kohta hankis ta raamatutest ja internetist.

Kodustes tingimustes kohanes Aet piiratud menüüga mõne kuuga ning õppis neist vähestestki toiduainetest valmistama uusi, kuid kahjuks siiski suhteliselt maitsetuid toite. Ta hakkas küpsetama maisist, riisist, hirsist ja tatrast, kuna menüüs polnud ühtegi gluteeni sisaldavat teravilja, mis on Eestis just tavapärased. „Sel perioodil tundusid need päris söödavad, kuna iga uus maitse lisas elule veidi vürtsi, aga praegu ma neid küll enam süüa ei suudaks,“ tunnistab Aet oma blogis.

Allergiate väljaselgitamise perioodil olid kahjustatud tema esmased vajadused ehk vajadus süüa. „Mu mõtted keerlesid pidevalt toidu ümber, mul oli pidevalt hirm, et kui me kusagil väljaspool kodu oleme, jään nälga. Mäletan, kuidas käisin Kreekas väljas süües nurga taga nutmas, kui mõnu õhtu mulle ei kõlvanud allergiate tõttu ükski toit menüüst ning ma ootasin koriseva kõhuga järgmist hommikut,“ kirjeldab ta.

Sellist karmi dieeti pidades elas Aet kaheksa kuud, siis hakkasid tütre allergiad tasapisi taanduma ning naine sai iga kuu lisada menüüsse paar uut toiduainet. Kokku pidas ta allergiadieeti poolteist aastat ning lisaks vältis veel pool aastat šokolaadi ja tsitruselisi. Aeda pingutused kandsid lõpuks vilja – Anee kasvas allergiatest välja.

Aet raamatu esitlusel. Foto erakogust. Pildistas Kaisa-Maarja Jagula.

Raske õppetund juhatas tervisliku toiduni

Praeguseks on naine allergiadieedi raskused ja pisarad unustanud ning tunneb, et pidi oma elu ühe suurima ja raskeima õppetunni läbi tegema, kuna see aitas tal jõuda tervisliku toitumise juurde. „Lapse allergiad olid mulle kui taeva kingitus, mis tulid mu ellu just sobival ajal ja juhatasid mind õigele teele,“ on ta tänulik.

Kui varem ei teadnud Aet, et isegi sellistest lihtsatest toiduainetest nagu singid, jäätised, saiad ja puljongikuubikud leiab terve rea E-aineid, siis allergiadieedil olles pidi ta iga toidu paki pealt kõik peenes kirjas koostisosad üle lugema, et midagi üldse osta julgeks. Põrkudes aina enam E-ainete otsa, jõudis Aet samm-sammult mahepoodidesse ning tutvus sealse kaubavalikuga, mis pakkus palju puhtamaid võimalusi. Tasapisi muutuski öko Aeda elustiiliks. „Tunnen, et see on midagi, millel puudub tagasitee,“ kirjutab ta oma blogis. Nüüd hindabki naine toitu, mis kasvatatud ilma väetiste, taimekaitsevahendite ja hormoonideta ning ta kasutab nii palju kui võimalik just puhtaid tooraineid. Eriti jälgib Aet puhtust tütre toidulaua puhul.

Aeda sõnul on hea toit kui kunst, lausa üks eneseväljendusviise. Aasta aega tagasi tundis naine, kuidas ta sees pulbitsesid seoses toiduga nii suured tunded, et ta peab hakkama neid teistega jagama. Ja kuna Aedale meeldib väga ka kirjutada, siis parim viis ühendada need kaks meeldivat tegevust – kirjutamine ja toiduvalmistamine – oli hakata pidama toidublogi. Nii asuski ta eelmise aasta mais panema oma retsepte ja toiduteemalisi mõtteid kirja blogisse maitseelamused.blogspot.com.

Olles pidanud blogi umbes pool aastat ja kirjutanud tervisliku toitumise teemalisi artikleid ökokaubandusega tegelevale ettevõttele Tervitus.ee, tuli Aedal idee panna oma teadmised ja mõtted tervisliku toitumise kohta kirja ka raamatusse. Kuna retseptiraamatute väljaandmises on tema sõnul esirinnas Ajakirjade Kirjastus, pöörduski naine oma mõttega just selle kirjastuse poole. Just nimelt mõttega, sest ridagi käsikirja tal veel polnud. Kuid Aet suutis oma mõtet ja teotahet nii veenvalt väljendada, et ta plaan sai juba mõne e-kirja ja ühe kohtumise järel heakskiidu. Nii ilmuski blogi esimeseks sünnipäevaks selle aasta maikuus Aeda esimene raamat.

Foto erakogust. Pildistas Kaisa-Maarja Jagula.

Toit on palju enamat kui pelgalt kõhutäide

Raamatu kirjutamisele kulus kolm kuud ning lisaks kaks kuud toimetamiseks ja kujundamiseks. Nii lühikese ajaga Aeda sõnul muidu kõiki aastaaegu katvat raamatut valmis kirjutada poleks võimalik, kuid temal oli palju materjali võtta nii blogist kui nö sahtlist.

Juba raamatukirjutamise mõtte tekkimisest peale oli ta kindel, et nagu blogis, saab ka raamatus olulisemaks märksõnaks tervislikkus. Aet rõhutab, et see leierdatud sõna ei tähenda sugugi loobumist. Tema räägib võimalustest ja oskustest sobitada erinevaid toiduaineid suurepäraseid maitseelamusi pakkuvateks roogadeks.

„Tervisliku toitumise võti seisneb kvaliteetses tooraines,“ ütleb Aet, rõhutades, et tervislik toituja ei pea kindlasti loobuma maiustamisest. Nii Aeda blogi kui raamat kannavad oma pealkirjas naise jaoks vägagi tähenduslikku sõna maitseelamused. „Toit on minu jaoks selgelt midagi enamat kui pelgalt kõhutäide ning just maitseelamused on need, mida toit eelkõige pakkuma peaks,“ leiab ta.

Kvaliteetse tooraine all peabki Aet silmas võimalikult vähe töödeldud ning ilma lisaaineteta toitu, mis on ideaalis ka mahedat päritolu. Näiteks kui tal on valida margariin või või, valib ta kindlasti viimase, kui liha või viiner, siis ikka liha jne. Aet valmistab toitu just algkomponentidest ning soovitab seda kõigile teistelegi, kuna nii saab toidu koostist ja kvaliteeti ise täielikult kontrollida. „Ja loomulikult pakub rõõmuga valmistatud toit ka tõelist naudingut,“ teab ta kinnitada.

Väitega, et kvaliteetne toit on kallis või seda pole Eestis saada, Aet ei nõustu. Tõsi, kõike vajalikku ei saa ta kätte küll ühest poest, kuid ostab osa kraami suurtest poodidest, osa turult ja osa ökopoodidest. Aeda vanemad ja ämm kasvatavad aedvilju, suvel käib ta ise marjul ja seenel, samuti kasvatab maitsetaimi ja idandeid. „Kui tahta, saab tervislikku toitu ka päris odavalt. Töötlemata tooraine ongi üldiselt just odavam kui töödeldud toode,“ leiab ta.

Nüüdseks on kahjulikumate E-ainete grupid Aedal peas ja enamasti ta juba teab, mille seest neid leida võib. Vahel harva mõne uue toote puhul vaatab ta neid kahjulike E-ainete voldikust järgi. Enamasti Aet aga ei ostagi tooteid, kus leidub E-aineid ning kohe kindlasti ei osta ta kahjulike E-ainetega toite.

Nii Aet, Angeelika Erin kui Evelin Ilves on väljas ühe asja eest – et tervislik toitumine innustaks aina rohkem inimesi. Presidendiproua osalemine raamatu esitlusel oli Aeda jaoks suur au. „Imetlen tema visadust tervisliku toitumise edendamise vallas, olenemata sellest, kui palju sellega kaasneb pidevalt negatiivset tagasisidet. Evelin Ilvese panus tervislike eluviiside propageerimisse on muljetavaldav,“ leiab Aet.  Pildistas Kaisa-Maarja Jagula.

Kaante vahele said aastaajad ja tunded

Aeda raamat on üles ehitatud aastaajapõhiselt, kuna tema arvates on sedasi kõige loogilisem nii inimorganismi kui tooraine kättesaadavuse seisukohtadest lähtudes. Nii jooksevadki raamatust läbi kõik neli Eestile omast aastaaega. Samuti jälgis Aet, et toorained, mida ta oma retseptides kasutab, oleks siinmail kättesaadavad ning ka eestlaste jaoks mõistetavates mõõtühikutes ja kogustes.

Raamatut kirjutades otsis Aet blogist välja oma parimad retseptid, lisaks oli tal neid ka hulgaliselt arvutisse kirjutatud ning toite pildistatud. Ta kirjutas retseptid kõik raamatu tarbeks läbi, valmistades ka paljud toidud kindluse mõttes uuesti.

Retseptide kõrval kirjutas Aet raamatusse ka palju oma mõtteid ja emotsioone. „Tundsin, et lihtsalt retsept ja valmistamisõpetus kirja panna on kuidagi igav ja emotsioonitu. Mind köidavad just sellised kokaraamatud, kus on näha ka inimest ennast ja tema isikupära,“ räägib ta. Nii elaski ta retsepte läbi kirjutades läbi ka selle toiduga seonduva emotsiooni. Kui kõrgete lumehangede ja käreda pakasega oli raske kujutada ette suviseid värsketest juurviljadest ja marjadest kergeid toite, leevendas loomingulist kriisi reis soojale maale, mis Aeda veel pikaks ajaks suve lainele tõi.

Kõik retseptid on raamatus varustatud piltidega. Raamatus olevad fotod on Aet ja ta õde Kaisa-Maarja teinud kahepeale – toidufotod põhiliselt Aet ning meeleolupildid suures osas Kaisa-Maarja.

Juba raamatukirjutamise mõtte tekkides kujutas Aet ette, et raamat võiks ilmuda kevadel. „Kevad on igas mõttes uuestisünni periood, mis paneb inimesi mõtlema oma tervisele, talvega kogunenud kilodele ja enda eest hoolitsemisele. Motivatsioon midagi muuta ja ära teha on just kevadel kõige suurem,“ põhjendab ta.

Tõestamaks, et ka tervislik toituja saab maiustada, kirjeldab Aet, kuidas nad küpsetavad koos tütrega näiteks mõne looma kujuga küpsiseid, tooraineks kõik hea ja tervislik – vabapidamisel kanade munad, või, täisterajahu, rafineerimata roosuhkur, kuivatatud puuviljad vms. Sellised küpsised erinevad suuresti kõiksugustest poeküpsistest, mis koosnevad transrasvadest, E-ainetest ja liigsest valgest suhkrust.

Aeda sõnul sobivad tervislikult maiustamiseks hästi ka kuivatatud puuviljad, ta ise on vaimustuses Taarapõllu talu kuivatatud puuviljadest. Aet teeb ka jäätist ja kreembrüleed värskete marjadega, mis on kogu pere lemmik. Maiustamiseks sobivad hästi veel marja- ja puuviljakoogid, kus pole kasutatud liigselt valget suhkrut ning mis on küpsetatud võimalikult vitamiini- ja mineraalirikkast jahust ning rasvainest.

Foto erakogust. Pildistas Aet Trisberg.

Road sünnivad loominguliselt katsetades

Retseptide väljamõtlemine on Aeda jaoks loov tegevus, ta ei tegele sellega teadlikult arvuti taga istudes, vaid kui näeb erinevaid toiduaineid ning hindab nende kokkusobimist, tekibki uue roa idee. Inspiratsiooni retseptideks saab ta kõikjalt enda ümbert – loodusest, väljas süües, teistest toidublogidest. Ja ainult „enda retseptide“ järgi ta süüa ei teegi, vaid katsetab nii klassikalisi retsepte kui teistest blogidest leitut. Pidevalt menüüs olevaid toite on Aedal vähe, kuna ta nimetab end rahutuks hingeks, kes otsib aina midagi uut. „Katsetamine on iga uue toiduga alati nii huvitav! Kogu see toidumaailm on nii lai ja põnev,“ teatab ta vaimustunult. Samas paneb teda mõtlema küsimus, et võib-olla on uute roogade väljamõtlemine ikkagi osaliselt anne.

Aedale maitsevad väga õli baasil kastmetega salatid. Sellekevadine lemmik on tal karulauguga pesto, mis sobib nii röstitud saiale/leivale kui pasta sisse. „Mulle tundub, et toit on nagu mood, mis kestab mõne aja ning siis tulevad peale uued suunad – need vahelduvad aastaaegade lõikes ning igal aastal tekivad ka uued lemmikud,“ ütleb ta. Nn firmaroogi, mida ta valmistaks aastakümneid järjest, Aedal ei ole, vaid ta katsetab alati midagi uut. „Tundub müstiline, kuidas kõikvõimalikust toorainest saab alati midagi uut ja põnevat välja mõelda, aga saab,“ imestab ta isegi. Kodus on tal alati olemas erinevaid jahusid, suhkrut, muna ja võid, et saaks midagi küpsetada ning talvel on sügavkülmik marju täis. On ka erinevaid õlisid ja enamasti salatikraamigi.

Toiduained, mida Aet põhimõtteliselt ei tarbi ja mida ta peab eriti ebatervislikuks, on puljongikuubikud, valdav enamik saiasid ja sepikuid (välja arvatud Vändra Leiva tooted), kohupiimad ja jogurtid, millele on lisatud säilitusaineid või suhkruasendajaid, singid-viinerid-pelmeenid jms ning poeküpsised.

Säästev mõtteviis on end tasapisi sisse söönud ka Aeda elustiili, ent äärmuslik ta selles osas pole. Ta üritab vähem sõita autoga ja käia vahel poes rattaga. Poes käib ta riidekotiga ja kilekotte ei osta, kodus kasutab ta ökoloogilisi puhastusvahendeid. Aet leiab, et säästlikkuse juures on kõige tähtsam erinevate ressursside kokkuhoid ja teab, et oma ökoloogilist jalajälge suurendab ta kõvasti iga lennusõiduga, kuid sellest hoolimata reisimisest ta nõus loobuma ei ole, kuna see on ta suur kirg.

Foto erakogust. Pildistas Aet Trisberg.

Valutab südant laste toidulaua pärast

Aet leiab, et eestlased on tervislikust toitumisest üha teadlikumad, sel teemal liigub rohkem infot ning puhast toitu osatakse juba väärtustada. Siiski on ta soov, et tervislik toitumine koguks veelgi enam populaarsust. Seejuures on naine veendunud, et ei piisa, kui rääkida ainult, kui ebatervislik mingi toiduaine on ja et seda ei tasu süüa ning alternatiive pole, sest siis ei teki inimestes asja vastu huvi. „Tervislikust toitumisest võidab kõige enam inimene ise, laiemas plaanis ka riik, kuna inimeste elustiilist põhjustatud haigused mõjutavad tugeval määral ka rahva tervist,“ selgitab ta.

Tema hoolib tervislikust toitumisest väga ja tunneb eriti muret laste toidulaua pärast. „Mul on nii kahju nendest lastest, kellele ema ostab maiustuseks limonaadi ja värvilisi kummikomme või tellib restoranis viineri ja ketšupiga friikartuleid – need on käitumismustrid ja väärtushinnangud, mis juurutatakse lastele maast ja madalast ning mida hiljem välja juurida on raske kui mitte võimatu,“ leiab Aet. Samuti arvab ta, et nii kooli- kui lasteaiatoit võiksid paremad olla.

Nii püüabki ta oma toidublogi ja raamatuga aidata kaasa sellele, et üha rohkem inimesi hakkaks tervislikust toidust lugu pidama. „Ja ma loodan väga, et tervislik toit pakub ka teistele erilisi maitseelamusi,“ ütleb ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta