EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimisjalajälje vähendamiseks.

Värskelt avaldatud seirearuanne annab ülevaate Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise edusammudest, mida hinnatakse 28 näitaja ja vastavate eesmärkide alusel. Valdakonnad hõlmavad kliimaneutraalsust, ressursitõhusat majandust, elurikkuse kao peatamist ja saaste vähendamist.

Leiti, et EL ei ole veel päris õigel kursil paljude eesmärkide saavutamisel ning üldine edasiminek võrreldes 2023. aastaga on olnud piiratud. See näitab Euroopa rohelise kokkuleppe raames kehtestatud poliitikate rakendamise olulisust, et tagada 2030. aastaks seatud eesmärgid.

EEA tegevjuhi Leena Ylä-Mononeni sõnul näitab EEA viimane seirearuanne, et mitmes olulises tegevusvaldkonnas tehakse edusamme saavutamaks pikaajalised eesmärgid, et elaksime hästi oma planeedi piirides. Positiivne areng on toimunud õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning rohefinantseerimise edendamisel. Siiski on ELi õigele kursile seadmiseks vaja otsustavaid samme ka teistes valdkondades. See tähendab kehtivate õigusaktide tõhusamat rakendamist, täiendavate meetmete kehtestamist seal, kus vaja, ning piisava rahastuse tagamist kliima-, keskkonna- ja kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul nõuab jätkusuutlik tulevik sihipäraseid ja süsteemseid samme, eriti ajal, mil Euroopa peab korraga tegelema nii lühiajaliste eksistentsiaalsete ohtudega, nagu sõja mõjud, kui ka pikaajaliste kriisidega, nagu kliimamuutused ja elurikkuse kadu. Suuresti liikmesriikide andmete põhjal koostatud aruanne annab tõese pildi Euroopa keskkonnaseisundist – keskkonna, kliima ja majanduse vajalikuks lõimimiseks on tehtud palju, aga pilt maailma kohta kahjuks kaugeltki nii hea pole. „Eesti jaoks tähendab see, et peame keskenduma nii oma loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele kui ka ringmajanduse edendamisele, et tagada keskkonna ja majanduse tasakaal,“ sõnab Ala.

Hinnang näitab positiivset arengut kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, õhukvaliteedi parandamisel ja majanduse rohepöördel, roheliste võlakirjade edendamisel ning ökoinnovatsiooni suurendamisel. Need märgid näitavad, et EL on suures osas õigel teel täitmaks eeltingimused üleminekuks jätkusuutlikumale tulevikule. Kui püsib viimaste aastate energiatarbimise vähenemise suundumus, siis ka see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa.

Siiski on enamiku näitajate arengutempo eesmärkide saavutamiseks liiga aeglane. Nelja näitaja puhul on eesmärkide mittesaavutamise risk kõrge. Nende hulka kuuluvad kasvuhoonegaaside heide maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest, ringleva materjali määra kahekordistamine, mahepõllumajandusmaa osakaalu suurendamine 25%-ni põllumajandusmaast ning ELi tarbimisjalajälje märkimisväärne vähendamine. Samuti ei ole piisav energiatarbimise vähendamise ja taastuvenergia tarbimise suurendamise edenemine.

Aruanne toob esile pakilise vajaduse rakendada kokkulepitud õigusakte veelgi otsustavamalt. Samuti tunnistatakse vajadust uute algatuste järele, näiteks edendada veeressursside kestlikust ning lõimida keskkonnapoliitika teistesse poliitikatesse, et saavutada süsteemsed muutused ja täita pikaajaline eesmärk – elada hästi meie planeedi piirides.

Taust

8. keskkonnaalane tegevusprogramm kordab ELi pikaajalist visiooni aastaks 2050 – elada hästi planeedi taluvuspiirides. Programm seab 2030. aastaks esmatähtsad eesmärgid ning määrab eeltingimused nende saavutamiseks. Tuginedes Euroopa rohelisele kokkuleppele on tegevusprogrammi eesmärk kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale majandusele, rõhutades, et inimeste heaolu ja jõukus sõltuvad tervetest ökosüsteemidest. Euroopa Komisjon võttis 2022. aastal vastu programmi seireraamistiku, et hinnata edusamme programmi 2030. ja 2050. aasta esmatähtsate eesmärkide saavutamisel. See raamistik jälgib arengut nii ELis kui liikmesriikides, tuginedes Euroopa ametlikele allikatele. See hõlmab 28 näitajat, mis käsitlevad kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist, ringmajandust, nullsaastet ja elurikkust, samuti kliima- ja keskkonnasurve leevendamist, soodustavaid tingimusi ning ülemaailmset eesmärki elada hästi meie planeedi piirides.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta