Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kristen Michal (Reformierakond) Tiit Marana ja Züleyxa Izmailova (sotsiaaldemokraadid) küsimustele, mis puudutasid looduslike pühapaikade hoogustuvat raiet.

Tiit Maran viitas hiljuti ilmunud uuringule, mille kohaselt  on 17 aasta jooksul pühapaikades lagedaks raiutud 8,1 km2 ning viimasel ajal on pühapaikade raie kahekordistunud.

"Kas valitsus üldse peab pühapaikade säilimist oluliseks või mitte? Kui jaa, siis mida valitsus kavatseb teha, et need säiliksid, needsamad paigad, mis meie inimestele on olulised? Ja kui mitte, siis kas on oodata, et ühel hetkel lähevad käiku ka kirikuaiad ja surnuaiad, ikka selleks, et liiga suure puidutööstuse toormevajadust rahuldada?", küsis Tiit Maran.

Peaministri sõnul peab riik oluliseks vaid nende pühapaikade kaitset, mida kaardistab ja esitab kaitse alla Muinsuskaitseamet. Ühtlasi püüdis peaminister seada kahtluse alla looduslike pühapaikade kaardi usaldusväärsust ja selle avaldamist geoportaalis:

"Selline segadus kahjustab loomulikult nii metsaomanikke, riiki, riiklike registrite usaldusväärsust ja bürokraatiat tekitab juurde, juriidilisi vaidlusi tekitab juurde. Oluliste kultuuriobjektide seiret ja kaardistamist maastikul teostab ikkagi Muinsuskaitseamet.", sõnas Michal.

Peaminister tundis end ilmselgelt ebamugavalt, rääkides teemal, millest ta ilmselt midagi ei tea ning üksnes vahendades nõunike ette antud jutupunkte. Kahetsust ja kurbust pühapaikade rüüstamise pärast või vähimatki mõtet olukorra parandamiseks, mida Eesti inimene oma riigijuhilt ootaks, kõnepuldist ei kõlanud.

Michali esitatud jutupunktid langesid suuresti kokku metsatööstuse senise põhjendamatu kriitikaga pühapaikade kaardi teemadel. Järelepärimise tuum - mida kavatseb valitsus ette võtta pühapaikade hoogustuva rüüstamise lõpetamiseks - jäi aga vastuseta.

Järelepärimise stenogramm ja videod Riigikogu portaalis alates kl 13:23.

Hiite Maja hinnangul tingib pühapaikade rüüstamist sageli see, et looduslike pühapaikade kaardistamine venib riigipoolse vähese ja lünkliku rahastuse tõttu juba 17 aastat ning pühapaikade asukohaandmed ei jõua õigel ajal maaomanikeni. Riigi tegevus pühapaikade kaitsmisel ei peaks piirduma vaid ametlike piirangute seadmisega, vaid riik peaks jagama rohkem teavet ja soovitusi vabatahtliku kaitse edendamiseks.

Paraku riik hoopis piirab pühapaikadega seotud teabe levikut. Metsatööstusele vastu tulles eemaldati looduslike pühapaikade kaart 2018. aastal metsaportaalist ning pühapaikade andmeid ei kuvata metsateatistel. Riik jätkab looduslike pühapaikade müüki eraomandisse ning suunab maamaksu abil maaomanikke pühapaiku rüüstama.

Rohkem teavet pühapaikade raiumisest ja selle põhjustest raamatus "Maha raiutud. Rüüstatud pühapaigad II":

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta