Majanduslanguse foonil kõlab ettevõtjate ja poliitikute suus maagiline tähendamissõna ‘tarbimine’. Ikka selleks, et innustada inimesi rohkem ostlema ja seeläbi kodumaist majandust turgutama. Mõtlevat inimest sunnib see aga sulge haarama, et avalikult arutleda, kas tarbimisele õhutav üleskutse ikka toimib nagu maagiline võluvits Eesti majanduse päästmiseks?
- Arvamused
- Erkki Peetsalu, Loovagentuur Maailm / www.maailmad.ee
- 29. juuni 2009
- Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Esmapilgul loogilisena tunduvas mõttekäigus – tarbida rohkem ja hoogustada nõnda majandust – peitub turumajanduslik lõks nagu kogu praeguses majandusmudelis. See lõks viib maailma tupikteele. Oleme juba märganud, mis saab aina rohkem tarbiva ühiskonnaga – tarbimishullus põhjustab prügiuputuse ja viib nihkesse masside väärtushinnangud, ökosüsteem ägab inimese tekitatud saasta all. Õppetund on olnud näitlik ja mõjus, et tuletada meelde suurema tasakaalu vajadust nii majanduses kui ühiskonnas tervikuna. Miks peaksime uuesti sama vana reha peale astuma?
Tavapärane turumajanduslik mõtlemine keeldub aktsepteerimast muid vaatenurki, seostama majandust loodusega, juurutama äritegevuse eetilisemat käsitlust. Võiksime täna juba küsida, kas majandusliku edu aluseks saab üldse olla kasum teiste arvelt? Kas äriedu näitab pidev kasv või midagi muud? Paljudele inimestele on jõudnud pärale, et aina kasvu taga ajades läheb maailm pauguga lõhki – Suure Paugu eelseid märke näeme enda ümber nii lähedal kui kaugel.
Kerime parem senise mõtete virrvarri kokku ja viskame ajaloo prügikasti. Tarbimise hoogustamise asemel võiksime leida uue lähenemise, mis paneb majanduse uutel alustel uue hooga käima. Ühiskond otsib majandusele uut mantrat mitte ainult Eestis, vaid ka naabrite juures ja suure lombi taga. Globaalset mõttemuutust on korraga raske ette võtta, muutused algavad väikselt ja edu korral innustavad teisi. Head mõtted tõmbavad kaasa nagu magnet.
Millistele väärtustele tuginedes võiksime siis olla majanduslikult edukad? Mõte liigub ökoloogiliselt vastutustundliku majandamise suunas, kus iga tegevuse edukust saab mõõta loodushoidlikkuse ja olematu ökoloogilise jalajälje järgi. Muutuv maailm hakkab hindama keskkonnasõbralikkuse kõrval ka sotsiaalseid väärtusi ja iga toode või teenus, mis suurendab sotsiaalset lõhet ning vähendab ökosüsteemi tasakaalu, praagitakse tarbija poolt välja. Inimesed saavad üha selgemini aru, et vastasel korral saeme oksa, millel ise istume.
Aga tagasi tarbimise üleskutse juurde. Kas sa sööd iga päev rohkem porgandeid kui kõhtu mahub või ostad rohkem puust kummuteid kui tuppa mahub? Ei! Inimene tarbib ikka nii palju kui on tema reaalne vajadus, sealt edasi muutub tarbimine raiskamiseks. Nõnda ongi küsimus eelkõige optimaalses tarbimises ja kvaliteedi eelistustes.
Valikukoht on meile ju antud: kelle tooteid ja teenuseid tarbida? Kas võtta suund naabertaluniku, külapoe või suure kauplusteketi poole? Kas osta odavamaid Poola maasikaid ja Indoneesias valmistatud mööblit või eelistada kodukoha pisut kallimat kaupa? Rahakott eelistaks kauget ja odavat, keha ja hing aga kodukoha oma, ehkki pisut kallimat. Kuigi, suheldes otse talunikega või kasutades näiteks toiduringide pakutavat, võib saada kodumaise puhta toidu kätte väga taskukohase hinnaga.
Ingliskeelne fraas ‘be the change’ ehk ‘ole muutus’ kõlab tabavalt. Teadlik tarbimine ja kodukoha kauba eelistamine aitab kindlasti majandust elavdada, sest paneb käima lokaalse ja regionaalse kaubavahetuse. Kuid tarbimise hoogustamine iseenesest ei ole maagiline võluvits majanduse päästmiseks. Ei ole tark toetada ületarbimist, mis tekitab maailmale muresid juurde.
Oleme targad ja mõtleme end lahti globaalsest sõltuvusest ning maailmamajanduse keerdkäikudest. Arvestame nendega, kuid valime oma tee. Majandulikku hakkamasaamist ja edu saab mõõta ka lokaalse või regionaalse tegevusraadiusega ja see ei tähenda madalalt lendamist. Rohelise majanduse põhimõtetest lähtuv tegutsemine on üks neid arenguid, mis aitab ühiskonna tagasi säästvama ja stabiilsema arengu teele. Ja ‘turumajanduse’ asemel võiks meie ettevõtjate ning poliitikute suus hakata rohkem kõlama märksõna ‘tänumajandus’ – see väljendab hoolivat, kogukondlikku suhtlust ergutavat ja ökosüsteemi tasakaalu poole pürgivat majandustegevust. Need on meie valikud, mis muudavad maailma.
Erkki Peetsalu
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta