2000. aastal, mil Keskkonnaministeeriumi haldusalasse moodustati maakondlikud keskkonnateenistused, võtsid suure osa sealsete metsaspetsialistide tööajast metsateatistega tegelemine, metsanduse andmekogudega töötamine ja andmete töötlemine ning metsaomanike nõustamine. Aega kulus sellepärast nii palju, et enamik vajalikust infost oli tollal kirjas paberites ja kaustades, paljude küsimuste lahendamiseks tuli ametnikul ja metsaomanikul korduvalt kohtuda. Järjekorrad ametnike ja isegi keskkonnateenistuste uste taga polnud mingi haruldus, kirjutab Jaanus Kala Keskkonnaministeeriumist.

Nüüdseks on arvutiajastu ehk elektroonilised abimehed metsaspetsialistide töökorraldust oluliselt lihtsustanud ja kiirendanud. Nii siis ongi juhtunud, et kõigile ametnikele enam täiskoormust ei jätku. Möödunud nädala lõpus andsid teenistuste juhatajad 30 metsaspetsialistile koondamisteate. Väga kurb on ilma jääda headest kolleegidest, kuid aeg teeb elu- ja töökorraldusse omad muudatused.

Muutuste aluseks on tänapäevased võimalused

Kaheksa aastat tagasi oli maakondades metsaspetsialiste kokku 86, vahepeal suurenes nende arv 101-ni. Samas jäid raiemahud samaks, küündides nii 2000. kui ka 2007. aastal ca 6,9 miljoni tihumeetri piiresse. Kuna kaheksa aastaga lisandus teenistustesse 15 töötajat, tähendab juba see ühe spetsialist kohta 15% võrra väiksema raiemahuga tegelemist.

Igapäevast metsaspetsialistide töökoormust vähendasid ka nende käsutusse iga aastaga lisandunud tehnilised ja sisulised abivahendid. Mäletate, oli aeg, kui puude mahavõtmiseks tuli ametniku jutule tulle, pabereid täita ja vajadusel igasugu lisadokumente tuua. Nüüd ei pea metsaomanik kodus laua tagant püsti tõusma, kui soovib oma metsas kavandatavatest tegevustest teada anda. Alates 2007. aastast saab ta metsateatise täita metsateatiste registris X-tee kaudu ning metsanduse spetsialistid saavad metsateatisi elektrooniliselt menetleda. Piisab arvuti hiireklikist ja vajalik e-teatis liigub õigesse kohta.

Ametniku suur abimees on säästva metsanduse seire- ja infosüsteem (SMSIS), mis võimaldab korraga kasutada mitut metsanduse andmekogu – metsaregistrit, metsateatise registrit, välitööandmete ja vääriselupaikade andmebaasi. Ei mingeid paberitega askeldamisi ega inimestega kõnetunde! Nii hoitakse igapäevaselt kokku suur hulk tööaega, mis enne kulus nende andmekogude vahel orienteerumiseks, andmete hankimiseks, võrdlemiseks ning sisestamiseks.

Ka on metsaspetsialistidele loodud mobiilsed töökohad – tahvelarvuti ja pidev andmeside võimalus, GPS, ametiauto ja -mobiiltelefon. See tähendab, et ametnik saab oma tööd efektiivselt ja operatiivselt korraldada nii autost kui ka metsast kuuse alt. Iseenesestki mõista hoiavad needki võimalused oluliselt kokku nii aega kui ka töömahtu.

Erametsanduse tugev areng

Kõrvuti riigiametnike töökorralduslike muudatustega on arenenud erametsanduse tugistruktuurid. Eesti Erametsaliit ja ca 50 üleriigilist erametsaomanike organisatsiooni on koos tugiisikutega seadnud sihiks liikmeskonna suurendamise, tegevuspiirkonna laiendamise, tugevama ühistegevuse, avalikkuse teavitamise jmt.

Keskkonnaministeeriumi asutatud SA Erametsakeskus on kasvanud erametsanduse arendamise ja edendamise keskuseks, tegeldes piirkonna metsaomanike individuaal- ja rühmanõustamise, koolituste korraldamise, järelevalve ning aruandlusega. Erametsakeskuses on loodud metsaomanike nõustamise ja koolitamise süsteem, mille kaudu saavad metsaomanikud teavet metsade õiguspärasest majandamisest ja metsamajandamise headest tavadest. 2009. aastast hakkab Erametsakeskus erametsaomanike nõustamisega täies mahus tegelema. Esimesed erametsanduse konsulendid ehk nõustajad atesteeriti 1990ndate lõpus, praegu tegutseb neid 36 ja see arv kasvab. Ka mitmed keskkonnateenistustest lahkunud ja lahkuvad kolleegid on konsulentide koolituse läbi teinud ning saanud tööpakkumise Erametsakeskuselt.

Seadusemuudatused kärbivad topelttööd

Riigipalgaliste metsaspetsialistide töökoormus väheneb veelgi, kui jõustuvad metsaseaduse muudatused, mis kaotavad metsaomanike jaoks mitmeid piiranguid ja regulatsioone. Näiteks kui metsaseaduse muudatus muudab metsamajanduskava soovituslikuks, jääb ära palju sisuliselt tühja tööd nii metsaomanike kui ka ametnike jaoks.

Kõike eelnevat analüüsides on selge, et riigi metsandusalaste ülesannete täitmiseks tuleb teha muutusi. See viis meid valusa, kuid paratamatu otsuseni kärpida keskkonnateenistuste metsanduse spetsialistide arvu. Praeguse 101 ametikoha asemel jääb alles 68. Õnneks oli osa kohti täitmata, nii et reaalselt tuli koondada 30 töötajat. Neile makstakse staaźist tulenevalt koondamistasu kolme, kuue või 12 kuu töötasu ulatuses. Osa neist on saanud juba uusi tööpakkumisi (Erametsakeskusest ja Keskkonnainspektsioonist), osa jääb pensionile ja osa siirdub eraettevõtlusse. Suur tänu neile kõigile pühendumise ja hea töö eest!

Metsandusega seotud küsimuste lahendajatele ametnike arvu vähenemine muutusi kaasa ei too.

Kokku kaotati keskkonnateenistustest 37 metsaspetsialisti ametikohta, selle käigus koondati 30 ametnikku.

Metsanduse valdkonnaga tegelevaid ametikohti jääb keskkonnateenistustesse üle Eesti alles 68.

___________________________________________________________
Artikkel kirjutatud Maalehele, ilmus 6.11.2008. Artikkel ilmus ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta