Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub “õigel” kohal. Ehk teisisõnu – tuhka purskav vulkaan Eyjafjalla kontrollib pea kogu Euroopa lennuliiklust.

Island on strateegiline koht Euroopa jaoks. Põhja-Atlandilt, meie “ilmaköögist”, asub teele enamik tsükloneid, sealt saab alguse hulk Läänemerel möllavaid torme. Too vulkaan on ka varem palju pahandust teinud. Näiteks pursked aastail 1821–1823 tapsid veerandi saare elanikest ning enamiku kariloomadest.

Kui vulkaanide tegevus nii Islandil kui ka Itaalias (Etna) on viimastel aastakümnetel tekitanud eurooplastes vaid elevust, siis nüüd on tegemist juba looduskatastroofiga. Taolised vägevad pursked mõjutavad tegelikult Euroopast palju suuremat ala, kui mitte kogu maakera elanike eluolu.

Kuidas vulkaanid mõjutavad meie kliimat?

Seda, mida teeb tuhk või laava, teavad kõik – Pompei on tuntuimaks näiteks vulkaanide inimkultuuri “konserveerivast” toimest. Esimene tähelepanek vulkaanide mõjust kliimale pärineb 18. sajandist. Nimelt pani teadlasest diplomaat Benjamin Franklin pärast võimsat Laki vulkaani purset 1783. aastal Islandil tähele, et Prantsusmaal muutus õhk nädalaiks sedavõrd hägusaks, et oli võimatu luubiga paberit süüdata! Kogu Euroopas valitsesid pidevad udused ilmad, pealegi oli järgmine talv väga külm. Mõnede hinnangute järgi langes 1783. aastal põhja-poolkera keskmine temperatuur 1 ēC võrra.

Pärast Tambora purset Indoneesias 1815. aastal alanes maakera temperatuur sedavõrd, et isegi kaugel Euroopas ning Põhja-Ameerikas jäi järgmine aasta ajalukku kui “ilma suveta aasta”. Vili ikaldus paljudes riikides. Hilisema, samas saarestikus 1883. aastal toimunud Krakatau purske mõju sai juba klimatoloogiliselt täpsemalt hinnata – maakera keskmine temperatuur langes umbes 0,5 kraadi võrra. Vulkaanilise tuha pilved kandusid kõikjale. Kunstnikud (näiteks J. M. W. Turner Inglismaal) jäädvustasid erakordselt kauneid päikeseloojanguid.

Tuhapilvede mõju atmosfääri läbipaistvusele on väga suur. Möödunud nädalal (12.–18. aprill) toimus Queenstowni linnas Uus-Meremaal päikesekiirguse uurijate nõupidamine. Mitu etteastet oli pühendatud aerosoolide (tolmu, tahma jne) rollile atmosfääri puhtuse kujundamisel. Eesti teadlaste (EMHIst, Tartu Observatooriumist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist) ühisettekandes sai muu hulgas näidatud, et isegi kauged vulkaanipursked, nagu aastal 1982 El Chichon Mehhikos ning 1991 Mount Pinatubo Filipiinidel, võivad väga oluliselt mõjutada atmosfääri läbipaistvust Euroopas isegi mitme aasta jooksul.

Ettekandele järgneval päeval andis kurikuulsaks saanud vulkaan võimaluse seda vaatlusrida pikendada! Praegune katastroof poleks sedavõrd mõjuv, kui ta leidnuks aset kusagil kaugel tihedast inimasustusest – nüüd aga võib selgelt näha loodusjõudude toimet globaalsele majandusele. Ning kahtlust pole ka maateaduste (meteoroloogia, geoloogia) osatähtsusel, et prognoosida taoliste loodusnähtuste kulgemist.

Milline on siis tuhapilvede mõju?

Mis võib juhtuda lennukitega, näitavad juhtumid 1982. aastast, kui Indoneesias vulkaani Mount Galunggungi purske ajal. Kaks lennukit Boing 747 lendasid, küll kolmenädalase vahega, läbi tuhapilve. Mõlemal seiskusid mootorid mõneks ajaks!

Uuringud näitavad, et vulkaanide mõju kliimale sõltub eeskätt väljapaisatava aine keemilisest koostisest ning osakeste suurusest, peale selle ka mäe geograafilisest asukohast. Kõige rohkem mõjutavad pursked, mis koosnevad väävliühendeist. Need moodustavad stratosfääris tillukesi piisakesi, mis peegeldavad tagasi päikesekiirgust (Tambora ja Pinatubo). Näiteks purskas Mount St Helen 1980. aastal tohutuid koguseid tuhka atmosfääri, kuid selle mõju ilmastikule oli suhteliselt väike.

Praegu purskab vulkaan Islandil päevas välja 3000 tonni tuhka, see on aga tühine kogus võrreldes näiteks Mount Pinatuboga (1991) – 17 miljonit tonni. Uus-Meremaa lehed ironiseerivad – kuna 60% lennureisidest Euroopas on tühistatud, väheneb kasvuhoonegaasi CO2 emissioon 200 000 tonni võrra! Milline kasu võitluses kliima soojenemisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta