“Liitusime, sest väärtustame eetilist tootmist. Liitusime, sest aeg on näidata, et me hoolime - meil kõigil on aeg hakata seisma selle eest, mida peame õigeks. Kuidas muidu maailm küll paremuse suunas muutuks?” sõnas Reval Denim Guildi ja GUILDi looja ning loovjuht Joan Hint.  

Karusnahavabade põhimõtete kehtestamisega ühinevad Reval Denim Guild ja GUILD selliste tuntud rahvusvaheliste tippbrändide ja kauplusekettidega nagu Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Stella McCartney, H&M, Esprit, Lindex, Etnies, O’Neill ja teised. Eesti brändidest on programmiga ühinenud Aus Design OÜ, WÖÖ, Kalle HT, KÄT, Perit Muuga, Mari Design ja TUUB. Kokku on programmiga liitunud ligikaudu 300 ettevõtet üle maailma.

"Me kõik teame, et sajad tuhanded loomaksed vaatavad iga päev maailma läbi trellide, pehmed käpad võredest läbivajumisest hellad. Me teame, et ükski neist ei saa kogu oma elu jooksul teha seda, mida nad kõige rohkem teha tahaksid - joosta pehmel samblal, ajada jälgi, ujuda suvises jõevees. Inimesed usuvad, et olukord farmides on hull Hiinas, Eestis kindlasti mitte, aga päris inimesed me endi tutvusringkonnast läksid ja veendusid, et ka siin on jube. Ka Soomes on jube. See äri on juba eos läbi ja lõhki jube,” leiab Hint.

 

Hint peab levinud argumenti - "inimesed on aegade algusest karusnahku kandnud” - ebapädevaks. “Sellise veendumuse puhul unustatakse, et aegade alguses ei pidanud inimkond sadu tuhandeid elusolendeid julmalt puurides. Kütid käisid metsas ja hukkasid üksikuid loomi - karusnahk oli kallis ja eksklusiivne kaup, mida vahetati suisa juveelide vastu. Me ei mõtle, miks täna maksame endiselt hingehinda masstoodetud-piinatud karmavõlgade eest.

Mõtleme, see on luksus, nii käibki, ja tunneme end karusnahkades paremini, sest kõik ju näevad - meil läheb hästi, oleme edukad ja kui armas on me näoke karvase krae vahel. Kas tõesti on see väärt intelligentsete elusolendite piinarikast elu ja surma? Uskuge mind, ei ole. Vägivallas ei ole midagi kaunist, ei midagi moodsat ja ei midagi luksuslikku. Kõik maailma olendid väärivad vabadust. Me peame ärkama illusioonist, et meil, inimestel, on õigus teiste elusolendite eluga nõnda võikalt ümber käia. 

Üle poolte eestimaalastest ei poolda karusloomakasvandusi. Hiljaaegu andis Eesti kasvanduste keelustamiseks ligi 34 000 inimest oma allkirja. Ja seda kõike, nii loomade olukorda kui ka rahva meelsust teades teevad maaelu- ja keskkonnaministeeriumid valitsusele ettepaneku karusloomakasvandusi ikkagi mitte keelustada? Sellisel juhul tundub, et peame siinmail hakkama ümber mõtestama demokraatia olemust,” võttis Hint teema kokku.