Teabepäevadele on oodatud kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad, paisuomanikud ja teised veekogude kasutajad, kellega ühiselt pingutades on võimalik tagada veekogude hea seisund.

Teabepäevadel on päevakorras veekogude seisundi hindamise ja vee seisundi parandamiseks koostatava tegevuskava põhimõtete tutvustamine. Alates 2010. aastast on iga aasta antud Eesti pinnavee- ja põhjaveekogumitele seisundihinnangud, mille põhjal saab öelda, et veekogud vajavad suuremat tähelepanu ja kaitset, sest 39% meie pinnavee- ja 21% põhjaveekogumitest ei ole heas seisundis.

Lisaks antakse teabepäevadel ülevaade paisutamise mõjust veekogude seisundile. Keskkonnaametil on tänu 2013. aastal valminud inventuurile hea ülevaade paisude kui kalastiku seisundit mõjutava surveteguri kohta. Teada on ligi 1000 paisu andmed, seos kaitstavate aladega ja eksperthinnangud veekogude kalastiku rändevajaduste kohta. Sageli on paisud vee-elustikule rändetõketeks, ohustades otseselt veekogude elustiku liigirikkust ja arvukust.

Seevastu veekogudesse sattunud toitainete puhul ei ole alati üheselt teada, kas need pärinevad ühiskanalisatsioonita majapidamistest, põllumajandusest või metsandusest. Lisaks on leitud mitmetest voolu- ja rannikuveekogumitest erinevaid ohtlikke- ja saasteaineid, nt naftat, fenoole ja ftalaate, mille päritolu pole selge. Hinnangu andmiseks on oluline vaadata veekogu ja valgala tervikuna ning uurida, kas selle kasutajad järgivad kõiki veekaitse nõudeid ja täidavad keskkonnaloaga seatud tingimusi.

Veekaitsele tuleb pöörata tähelepanu, et leida kehva seisundi põhjustajad ning kavandada olukorda lahendavaid tegevusi. Siinjuures vajab Keskkonnaamet jätkusuutlikku koostööd kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja paisuomanikega, et kaitsta hea seisundiga ning parandada kehva kvaliteediga veekogusid. Teabepäevad on koht info vahetamiseks, veekasutajate koolitamiseks ning ühiste lahenduste leidmiseks.

„Kus me ka ei viibiks, on vesi meie kõrval alati olemas. Vesi ei püsi paigal – see aurustub, sajab maha vihmana, liigub meie soolestikus ja veresoontes. Ilma veeta ei suuda inimene eksisteerida. Kui soovime tarbida puhast vett ka tulevikus, on vaja meil kõigil läbimõeldult ja ühiselt tegutseda. Peaksime alati mõtlema nii tavakodaniku, veekasutaja, põllumehe, ametniku kui ka ettevõtjana, kuidas see, mida otsustame või teeme, mõjutab meie veekeskkonda,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.  

Teabepäevad toimuvad 17. novembril Jänedal, 19. novembril Pärnus ning 1. detsembril Tartus. Teabepäevi korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on tasuta, ent vajalik on registreeruda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta