Valdavalt sangleppadest koosnevas hiiemetsas töötavad alates eelmisest laupäevast masinad. Saha külavanema Jaanus Hiisi sõnul on kohalikud elanikud toimuvast väga häiritud. "Oleme alati teadnud, et see on hiiemets ning see on riigi kaitse all. Hiljuti kadus aga hiiemetsa servast muinsuskaitse silt ning mõned päevad tagasi olid metsamasinad ootamatult platsis" ütles Jaanus Hiis.    

Kodanikualgatuse korras tehtud järelepärimised tulemusi ei andnud. Kahel metsaeraldisel asuvat lageraielanki on käinud kontrollimas nii politsei kui keskkonnainspektsioon, kuid tunnistanud toimuva seaduslikuks. Raietöid tehakse 22 hektari suurusel Lepamardi kinnistul, mille riik müüs kohalike elanike sõnul metsafirmale alles eelmisel aastal. 

Maardu hiiemets ning ohvrikivi kuuluvad nõukogude ajast alates muinsuskaitse alla, kuid olid kuni käesoleva aastani piiritlemata. Alles maaomaniku raietaotluse menetlemisel määrati hiiepaiga piirid kindlaks. Paraku jäeti riikliku kaitseta suurem osa ajaloolisest hiiest. Muinsuskaitse alla võetud hiie osast jäi välja ka kaitsealune ohvrikivi, mis rahvapärimuse ning kohalike elanike kinnitusel asub hiies.

Kultuuriminister Laine Jänese poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil puudub pädevus looduslike pühapaikade kaitsmiseks. 

Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2009. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni. Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet nende asjatundajate arvamust küsima. 

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud.

Maardu hiiemets pälvis viimati avalikkuse tähelepanu 2008. aastal, kui Tarvo Tiivitsa ülesvõte Maardu hiiemetsast võitis Maavalla hiite kuvavõistluse peaauhinna.