Kokkuvõttes täiendas ennast mullu 9,3% 25-64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6%. Veel 2007. aastal oli Eestis elukestvas õppes osalejaid Euroopa keskmisest oluliselt vähem.

Eurostat kogub andmeid ka nende riikide kohta, mis paiknevad küll Euroopas, kuid ei kuulu Euroopa Liitu . Nii on andmed kättesaadavad 33 riigi kohta. Nende seas on Eesti 12. kohal, mõned aastad varem oli meie tulemus 20. koha piirimail.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõstis esile just inimeste aktiivsuse järsku tõusu enesetäiendamisel. „Eesti ühiskond on teinud järsu hüppe küpsete ühiskondade hulka. Kui seni osales elukestvas õppes nii 6-7% meie täiskasvanuist, siis viimase kolme aasta jooksul oleme jõudnud eelmise aasta lõpus, selle alguses stabiilselt üle 10% tasemele,“ ütles Lukas.

Ometi ei ole paljudes riikides trend sugugi sarnane meie omale. Tagasiminek ilmneb ka Lätis ja Leedus. Kui Lätis osales veel viis aastat tagasi elukestvas õppes üle 8% inimestest, siis mullu langes see number 5,3 protsendini. Osalusprotsent on langenud ka näiteks Tšehhis, Ungaris ja Iirimaal.

Tulemused näitavad, et Eesti kuulub Euroopa tugevamate hulka, sest mõningate eranditega on õppimine langusele läinud pigem nendes riikides, kus täiskasvanud õppijaid nagunii vähem. Tugevad riigid on suutnud osalusprotsendi hoida varasemaga samal tasemel või seda isegi tõsta. Lisaks Eestile on tõusu näidanud veel kümme riiki, sealhulgas kõrgeimat osalust näitav Taani, kus õppijaid oli möödunud aastal üle kolmandiku täiskasvanud elanikkonnast – 31,6%.

Euroopa keskmisest on Eesti üle ka naiste elukestvas õppes osalemise poolest, meeste näitaja jääb keskmisele veel veidi alla, kuid viimased aastad näitavad ka meeste puhul tugevat tõusutrendi.

Eesti eesmärk on tõsta elukestvas õppes osalemine 2013. aastaks 13,5 protsendini, just nii palju täiskasvanuid õpib näiteks Austrias, veidi parema tulemuse on saanud Sloveenia.

Tõnis Lukase hinnangul on Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevus viimastel aastatel olnud täiskasvanuhariduse valdkonnas edukas. „Oleme sellesse ka oluliselt lisavahendeid suunanud. On ju teada, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Seetõttu on just inimestele ümber ja täiendõppe võimaluste loomine peamiseks garantiiks tööpuuduse vähendamisel,“ sõnas minister.

Nii on kutseõppeasutustes toimuvatel tasuta tööalase koolituse kursustel viimase kolme aasta jooksul koolitust saanud üle kolmekümne tuhande täiskasvanu. Tasuta koolitusi jätkatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel elluviidavast programmist „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ kuni 2012. aasta lõpuni.

Tänavu sügissemestriks on tellitud üle kuue tuhande õppekoha, kursuste kohta saab täpsemat infot aadressil www.hm.ee/tasutakursused. Uudisena saavad alates algavast semestrist koolitustel kaasa lüüa ka töötud. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust.

Eesti Vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi, info www.vabaharidus.ee.

Täiskasvanute koolitust rahastavad ka mitmed teised ministeeriumid. Mitmete meetmete abil on võimalik koolitustel osaleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kaudu.