Ilmus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri iga-aastane suplusvee aruanne

Ilmus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri iga-aastane suplusvee aruanne, millest nähtub, et 2009. aastal vastas miinimumnõuetele 96% rannikuäärsetest supelrandadest ja 90% jõgede ja järvede äärsetest supluskohtadest. 2009. aasta tulemused kinnitavad olukorra pidevat paranemist.

Kõigist 20 000 supelrannast, mida Euroopa Liidus 2009. aastal seirati, asus kaks kolmandikku rannikul ning ülejäänud jõgede ja järvede ääres. Kohustuslike nõuete (kvaliteedi miinimumnõuded) järgimine suurenes mereäärsetes supelrandades 80%-lt 1990. aastal 96%-le 2009. aastal. Siseveekoguäärsetes supluskohtades oli tõus isegi suurem – 52%-lt 90%le.

Aastatel 2008–2009 täheldati miinimumnõuetele vastavate supluskohtade arvu mõningat langust: ligi üks protsent rannikuäärsete ja kolm protsenti siseveekoguäärsete supluskohtade osas. Mittesiduvate soovituslike nõuete järgimine suurenes 2008–2009. aastal rannikuäärsete supluskohtade puhul alla ühe protsendi, jõudes 89%ni, kuid vähenes peaaegu kolm protsenti siseveekoguäärsete supluskohtade puhul, langedes 71%-ni. Viimaste aastate suundumuste kohaselt ei ole sellistes aastakõikumistes midagi ebatavalist.

Peaaegu kõik Küprose, Prantsusmaa, Kreeka ja Portugali  mereäärsed supelrannad vastasid rangematele soovituslikele nõuetele. Suplemine oli 2009. aastal keelatud ainult 2% ELi mereäärsetest supelrandadest, enim neist Itaalias. Ehkki siseveekoguäärsete supluskohtade vee kvaliteedis on suuremaid erinevusi, vastas enamik Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi siseveekoguäärseid supluskohti soovituslikele nõuetele. 14 liikmesriiki seirab vett uue suplusvee direktiivi kohaselt

Suplusvee kvaliteedi kindlaksmääramiseks kontrollitakse vett mitme füüsikalise, keemilise ja mikrobioloogilise näitaja suhtes. Liikmesriigid peavad järgima suplusvee direktiivis sätestatud kohustuslikke nõudeid, kuid võivad nende asemel kehtestada ka rangemad (mittesiduvad) soovituslikud nõuded.

2006. aastal jõustus uus suplusvee direktiiv, millega ajakohastati näitajad ja seiret käsitlevad sätted vastavalt uusimatele teaduslikult põhjendatud teadmistele. Uues direktiivis pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas üldsusele supelrandade kvaliteedi kohta teavet anda. Liikmesriikidel on uue direktiivi täielikuks rakendamiseks aega 2015. aastani, kuid 14 liikmesriiki (Eesti, Hispaania, Küpros, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani ja Ungari) tegi oma supelrandades juba 2009. aasta suplushooajal seiret uue direktiivi nõuete kohaselt.

Eestis vastas 2009. aastal 96,3% rannikuäärsetest suplusvetest kvaliteedinõuetele. Seda on vähem kui aastal 2008, mil nõuetele vastas 100% suplusvetest. Rõõmustav on aga see, et alates 2004. aastast, mil kontrollimist alustati, pole tulnud ühtki Eesti rannikuäärset suplusranda nõuetele mittevastavuse tõttu sulgeda. Aastal 2009 edastas Eesti Euroopa Komisjonile andmed 55 suplusranna kohta. 

Aruande tervikteksti saab lugeda siin ning Eesti poolset aruannet siin.

Sarnased artiklid