Innovaatiline kontseptsioon lähtub passiivmaja standardist, et luua energiasäästlik, mobiilne, mugav ja tervislik hoone, mille ökoloogiline jalajälg on väike.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on säästlike lahenduste leidmine aktuaalne lisaks Eestile ka mujal maailmas. “On kaks teed, kuidas muuta Eestis ja Euroopas kasutatavad hooned säästlikumaks – ehitada olemasolevad hooned ümber või rajada uusi arukalt energiat kasutavaid hooneid. Julgustaksin Eesti ettevõtjaid mõtlema sellele, mida saaksime pakkuda kasvaval säästlike toodete turul, seda nii ehituses kui ka muudes majandusharudes,“ ütles Parts.

Elumaja näol on tegemist nullenergia maja kriteeriumit silmas pidades projekteeritud moodulmajaga, mille tootmine on standardiseeritud. Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Kui tellija ei soovi aga soetada autonoomseid energiaseadmeid nullenergia maja saavutamiseks, saab ta endale passiivmaja, mille küttekulu on tavamajast keskmiselt kümme korda väiksem.

Kontseptsioon lähtub passiivmaja standardist, mille puhul hoone kütteks kuluv aastane energiatarve ei ületa 15 kWh/m². Loodud moodulmaja võimaldab kasutada autonoomseid taastuvenergia lahendusi ning vajadusel elada tsentraalsest infrastruktuurist sõltumatult, st CO2 emissiooni neutraalselt. Sellisel juhul vastab hoone nullenergia maja kriteeriumile. Lisaks suurendab selliste hoonete laiem kasutus riigi energiasõltumatust.

Osaühingu ultraKUB tegevjuht Mihkel Pukk ütles, et kõige efektiivsem oleks uute kinnisvaraarenduse projektide puhul liita nullenergia maja tsentraalse energiavõrguga ja panna tööle vastastikku kasulikul moel. “Neil kuudel, kui maja toodetav energia ületab hoone enda vajadusi, võiks ülejääva energia müüa näiteks Eesti Energiale. Talveperioodil saaks aga hoone ebasoodsate ilmaolude korral võrgust energiat juurde ja majaomanik ei peaks investeerima akupanga rajamisse,” rääkis Pukk.

Nõnda oleks selline uut tüüpi energiasäästlik hoone kasulik nii omanikule kui riigile. Siis saaksime rääkida plussenergia maja põhimõtete juurutamisest Eestis, mis on üks novaatorlikumaid suundi maailma energiamajanduses. “Mõtteviis, et kodu võiks olla elektrienergia tootmisüksus, on hea näide innovaatilisest mõtlemisest riigi energiamurede lahendamisel ja suurema energiatõhususe saavutamisel,” lisas Pukk.

Huvitava lisavõimaluse annab sellisele hoonele ka elektriautode ja hübriidajamiga sõidukite laiem kasutuselevõtt. “Elektriauto omanik saab tulevikus laadida auto akusid oma kodus ülejääva energiaga. Vajadusel saaks auto akude pealt töös hoida ka hoone elektriseadmeid, kui maja energiatarve on väga madal. Hübriidauto toimiks sellisel juhul näiteks nagu bensiiniga töötav generaator, mida taastuvenergia süsteemiga varustatud hoones võib aeg-ajalt vaja minna,” lausus Pukk.

Elumaja koosneb tervisliku sisekliimaga energiasäästlikust 45 m² suurusest baasmoodulist ja sellele lisatavatest moodulitest. Kontseptsiooni väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et see sobiks meie klimaatilistesse tingimustesse, vastaks kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ning oleks kättesaadav erineva ostujõuga tellijatele.

Elumaja kontseptsiooni muudavad terviklikuks ning annavad parima energiasäästu ja sõltumatuse lisana tellitavad paketid /Solar/, /Power/, /Water/ ja /Smart/. Sõltumatus olemasolevatest kommunikatsioonidest, mooduli mobiilsus ja väike hoonealune pind lubavad selle püstitada ehitusluba taotlemata, omavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel.

Arhitekt Rene Valneri sõnul tagab Elumaja kontseptsioon parima võimaliku valmisoleku globaalselt toimuvateks muutusteks, näidates majanduskriisis vaevlevale ühiskonnale säästvate lahenduste võimalikkust. “Ajal, mil üha teravamalt tõusevad päevakorda energia kättesaadavus ja energiahinna tõus, keskkonnaseisundi muutused, elukoha ja elustiili muutused, otsib majandussektor ja kogu ühiskond uusi arengusuundi. Ülisäästlik moodulmaja on meie panus uudsete praktiliste lahenduste juurutamiseks,” rääkis Valner.

Valneri sõnul oli passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks edasi arendada plussenergia maja loomiseks. Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energiaülejäägi energiavõrku tagasi müüa. Eestis ei ole see kodutarbijate puhul täna paraku veel võimalik.

Innovaatilist terviklahendust säästliku moodulmaja valmistamiseks pakub ultraKUB OÜ Eesti ehitusturul esimesena. Elumaja kontseptsiooni järgi valminud moodulmaju on kavas hakata pakkuma ka Põhjamaade ning teiste lähiregiooni riikide turule. Elumaja kontseptsiooni näol on tegemist teadaolevalt esimese omalaadse moodulmaja terviklahendusega Põhjamaades ja Euroopas.

Innovatsiooniaasta inspireerib inimesi olema uuendusmeelsed. Aasta initsiaatoriteks on EAS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks Toomas Hendrik Ilves. Uuendusmeelsete inimeste kohtumispaigas in.ee on end registreerinud juba 2531 inimest ja 808 organisatsiooni. Pakutud on üle 1300 idee ja paljudele neist leitud ka lahendused.

Teadmiseks:

Elumaja säästva eluviisi nädal Tallinnas Rotermanni väljakul 16.-19.06.2009
* teisipäev, 16.06 / taaskasutatud mood, kl 16-18 kohal moekunstnik Reet Aus ja Toomas Plunt
* kolmapäev, 17.06 / säästlik ehitus, kohal arhitekt Rene Valner ja ultraKUB
* neljapäev, 18.06 / puhas toit, kl 12.30-14 kohal Enda Pärisma ja Eesti Roheline Liikumine
* reede, 19.06 / taastuvenergia, kohal Urmo Lehtveer ja Futuren