15.-17. oktoobril külastasid Keskkonnaagentuuri Norra Meteoroloogia Instituudi direktor Anton Eliassen ning kommunikatsioonijuht Heidi Lippestad. Visiidi käigus tutvuti Eesti Ilmateenistusega ning arutati edasisi koostöövõimalusi. Eesti Ilmateenistus pälvis Norra kolleegide tunnustuse kaasaegsete ja efektiivsete töömeetodite kasutamise eest.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnaagentuur
- 23. oktoober 2013
1866.aastal asutatud Norra Meteoroloogia Instituut osutab meteoroloogilisi teenuseid nii tsiviil- kui sõjaväeüksustele. Käesoleva seisuga on neil 430 täistööajaga teenistujat ning üle 200 vaatleja üle Norramaa. Eesti Ilmateenistuse koosseisus on 99 töötajat (sh vaatlejad). Lisaks teeb Ilmateenistus tihedat koostööd Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonnaga, kasutades hüdroloogilise seire andmeid.
Maailma mastaabis on Norra Meteoroloogia Instituut rohkelt tuntust kogunud oma 2007. aastal avatud ilmaportaali yr.no-ga. Eelmainitud portaalist saab ilmaandmeid nii Norrast kui kogu maailmast – kokku rohkem kui 9 miljonist kohast.
Kohtumise üks teemadest oli ilmajaamade ning -vaatluste automatiseerimine. Norra kolleegidel on plaanis automatiseerida esmalt raskesti ligipääsevates kohtades asuvad jaamad, kus inimtööjõu kasutamine on keerukas. Neis jaamades, kus mõõdetakse vaid sademeid ning lumikatte paksust, jätkatakse manuaalsete vaatlustega. Hr Eliasseni sõnul on vaatluste automatiseerimise põhimureks lumikatte paksuse mõõtmine. Eestis on suurem osa vaatlustest automatiseeritud. Lumikatte kõrguse mõõtmine on plaanis automatiseerida käesoleva aasta lõpuks, mil võetakse kasutusele lumekõrguse andurid.
Norra ilmateenistuses on pandud suur rõhk uurimustöödele, mille tulemused on aluseks järjepidevale arendustegevusele. Kõrge tähtsusega on nende jaoks ka rahvusvaheline koostöö. Kohtumise käigus pandi alus Eesti ja Norra ilmateenistuste koostööle, mis ennekõike tähendab erinevate teadmiste ning kogemuste vahetamist ja omandamist spetsialistide tasandil.
Anton Eliassen tunnustas Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna tööd, kes väga piiratud inimressursiga tagab HIRLAMI ilmamudeli eduka toimimise ning tegeleb ühtlasi ka selle arendusega.
Lisaks ühisaruteludele tutvusid kolleegid Norramaalt Keskkonnaagantuuri Ilmateenistuse osakondadega ning Tallinn-Harku aeroloogiajaama ning ilmamuuseumiga.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta