Pool aastat kestnud uuringu tulemusel kaardistas Hiite Maja sihtasutus Haljala kihelkonnas 22 ajaloolist looduslikku pühapaika ning täpsustati varem kaardistatud paikade andmeid. Haljala kihelkonnas on nüüd kaardil kokku 46 hiit, püha kivi, järve, allikat jm ajaloolist looduslikku pühapaika, nende seas 6 muinsuskaitsealust kivi.

Tööde käigus kontrolliti varasemate uuringute tulemusi, koondati täiendavaid andmeid arhiividest, muuseumidest ja mujalt, küsitleti kohalikke elanikke ning inventeeriti pühapaiku. Jätkuuuringu üheks eesmärgiks oli üle vaadata Muinsuskaitseameti tellimusel 2019. a kaardistatud Haljala kihelkonna pühapaikade andmestikku. Selgus, et toona inventeeritud paikadest 4 olid kaardistatud õigesti, 15 paiga piire, või asukohta tuli täpsustada ning 6 paika ei vastanud ajaloolise loodusliku pühapaiga tunnustele. Kaardilt eemaldati ka kaks muinsuskaitsealust kivi, mille pühaks pidamise kohta ei leitud andmeid.

Mitmel juhul tuvastati vigu ka põhikaardil. Nii asub näiteks Mustoja Titekivi Põhikaardile märgitud kohast tegelikult 0,7 km lääne pool. Leitud vigadest teavitatakse lähemal ajal Maa-ametit.

Haljala kihelkonna kõige esinduslikumad pühapaigad on kahtlemata Lahemaa Rahvuspargis asuvad hiied – Altja Varetnõmme hiis, Pihlaspea Vanakabeli nõmme hiis ja Loobu hiis. Pinnavormi poolest on võimsaim Eisma ja Rutja külas asuv hiiemägi, kuid see on saanud metsaraietes kannatada. Hiljutised metsatööd on kahjustanud hiiepaiku ka Kandlel, Liigustes jm.

Haljala kihelkonna üheks omapäraks on pühad kivikangrud Vainupeal, Pihlaspeal, Altjal, Kandlel jm. Mäletatakse, et Altja Varetnõmmele ja Pihlaspea Vanakabeli nõmmele palvetama minnes võetud kivivare jaoks kaasa kivi. Käsmu Palganeeme õnnetoov kivivare oli elavas kasutuses kuni 20. saj keskpaigani, mil nõukogude võimud selle hävitasid. Mingil moel elab see vana tava edasi ka uutes õnnekivihunnikutes.

Sarnaselt Kadrina ja Kuusalu kihelkonnaga leidub ka Haljala kihelkonna rannakülades titekivisid. Mõned neist nagu Altja Suurkivi on laialt tuntud. Samas leidub ka selliseid titekive, mille traditsioone mäletavad vaid vähesed põliselanikud. Kuigi mitmed titekivid on vajumas unustuse hõlma, õnnestus talletada nendega seotud vanu pärimusi, uskumusi ja tavasid.

Avastati ka üks uus pühapaik. Lahemaa Rahvuspargi arhiivist leiti 1973. a koostatud Altja hiie projekt. Toonaseid rahvuspargi töötajaid küsitledes õnnestus kindlaks teha, et hiie nimeline puistu rajati Altja Kiigemäe taha 1974. a. Mitukümmend toona istutatud tamme kasvavad seal veel praegugi.

Haljala kihelkonnas on teada kokku 80 ajaloolist looduslikku pühapaika ning lisaks sadakond pärimuspaika, mis võivad pühapaigaks osutuda. Pühapaikade täiemahulise inventeerimise korral kasvaks tuntavalt nii teadaolevate kui ka kaardistatud pühapaikade arv. Selleks oleks tarvis intervjueerida põliselanikke kogu kihelkonnas. Paraku peatas Kultuuriministeerium rahapuudusele viidates pühapaikade täiemahulise kaardistamise 2015. a. Sealt peale on tegeletud üksnes pühapaikade väikesemahuliste eeluuringutega.

Väiksemate uuringute käigus on Hiite Maja tänavu kaardistanud pühapaiku ka Harjumaal, Viljandimaal jm. Samuti on täpsustatud mitmete ristipuude ja ristimetsade asukohti. Töö kaardi täiendamiseks ja täpsustamiseks jätkub.
Looduslike pühapaikade kaart. 

Looduslikud pühapaigad ja kohalik põliskultuur on tihedalt põimunud. Altja Suurkivi on olnud kohalikele randlastele põlvest põlve koduteed juhatavaks maamärgiks. Mäletatakse, et kui enne sõda tahetud kivi ehituseks ära lõhkuda, saatsid kohalikud kalurid palvekirja president Pätsile, et kivi alles jääks. Kivil on aga teinegi oluline tähendus. On laialt teada, et selle tagant on toodud ja tuuakse rannaküla lapsed.

Kuid pärimusmaastik pakub üllatusi. Suurkivi lähedal neeme otsas meres on teinegi kivi, millega on seotud laste saamise pärimused. Vaid vähesed põliselanikud teavad, et see madal, tasane, vaevu üle veepinna ulatuv kivi on Tittekivi.

Sarnased artiklid