Olenevalt sellest, kus maailma piirkonnas inimene elab, on tal päikesest tulevat soojust kas üle või puudu. Inimesi, kes ütleksid, et nende kodupaiga kliima on täpselt neile sobiv ja neil puudub vajadus ruumide sisetemperatuuri tõstmiseks või langetamiseks, praktiliselt polegi. Soov elada meelepärastes tingimustes on inimesi ajendanud valima maja asukohta ja materjale piirkonna kliimale vastavalt.

Ehituspõhimõtteid, kus loomuliku soojenemise või jahutamise mõju maksimaalselt ära kasutatakse, on järgitud aegade algusest peale. Sobivaid näiteid võib leida nii vanadest küladest kui ka vanematest  linnaosadest. Näiteks meie esivanemad rajasid taluhooned nii, et maja põhjaküljel oli kõige vähem aknaid või puudusid need sootuks. Hoone põhjapoolse seinaga piirnes tavaliselt sahver, sinna  ei paigutatud kunagi välisust.

Kui päikesekiirgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjalide omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese poolt tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist.

Tagasipeegeldumine sõltub suuresti ka maja seinte värvist. Valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Näiteks Lõuna-Euroopas on traditsioonilised ehitised valged, et vähendada päikesekiirgusest tulenevat ülesoojenemist suvel. Tume värv peegeldab valgust vähem ja neelab rohkem. Siit tuleneb ka põhjus, miks Põhja-Euroopas värvitakse majad traditsiooniliselt tumedamaks.

Soojus liigub maja soojemast osast külmemasse tänu konduktsioonile (soojuse ülekandumine kokkupuutel ühelt kehalt teisele) ja konvektsioonile (õhu püstsuunaline liikumine õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu). Esimese protsessi ehk konduktsiooni korral liigub soojus maja välisseinalt siseseinale. Teise protsessi ehk konvektsiooni puhul liigub soojus õhu liikumise tõttu siseruumides või läbi akende ja uste. Kui konvektsioon tekib ainult temperatuurierinevusest, siis kutsutakse seda loomulikuks konvektsiooniks.

Passiivse päikeseenergia kasutamine kodus sõltub kodu asukohast ja projektist. Parima tulemuse saab, kui kodu on kohe algselt projekteeritud nii, et päikeseenergiat kasutatakse talvel maksimaalselt ära ja suvel välditakse ülekuumenemist.

Allikas: „Teistmoodi energia“, „Kyoto in Home“ eestikeelne õppematerjal, http://www.kyotoinhome.info/

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta