Peeter Lossmann on ökoloogiliselt terviklike ehituslahendusi tootva ehitusettevõtte Terve Maja OÜ  eestvedaja. Bioneer küsis Peeter Lossmannilt mõned küsimused ehitusteemade kohta.

Mis on Teie jaoks ökoehitus? Millised materjalid on sellisele ehitusviisile iseloomulikud?

Ökoloogilise ehitusega tahetakse luua endale tervisliku sisekliimaga kodu. Ehitus, kui selline peab lähtuma inimesest nii ehitusfaasis kui ka hilisemal kasutamisel. Ei ole ju mõeldav, et me mürgitame ehitajaid tervisliku kodu saavutamiseks. „HEA EHITUSTAVA“ järgi tuleb ehitised kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et ei looks ülemäärast ohtu inimesele, tema varale ega ka keskkonnale. Ehitada ei tohiks ehitusmaterjalidega, mis ohustavad inimeste tervist. Sisekliima mõõdupuuks on loodus.

Kuidas tavaline tarbija ehituspoes aru saab, mis on ökomaterjal ja mis mitte? Kas tervislikke või  ökoehitustarbeid üldse müüakse tavalistes ehituspoodides?

Usaldusväärne ehitusmaterjalide tootja omab reklaamide tõestuseks vastavaid dokumente ja sellekohane märgis on üldjuhul trükitud pakendile. Lisaks toote füüsikalistele omadustele peab toode olema inimesesõbralik s.t. tervisele ohutu ja see on kontrollitav. Kahjuks üritatavad müügimehed viimast kõneosavusega tõestada, aga mitte dokumendiga. Siinjuures tuleb märkida, et Tervisekaitseamet ei väljasta enam ehitusmaterjalide kasutuslubasid alates 2004. aasta septembrist. Aktsepteeritud ökotooteid tavalistest ehituspoodidest kahjuks ei leia.

Te olete ökoehitusega tegeleva ettevõtte Tervemaja eestvedaja? Millega Teie ettevõte tegeleb? Mis on olnud Teie kõige suuremaks proovikiviks läbi ettevõtte ajaloo?

Alustasime 2005. aastal tervislike üldehitusmaterjalide maaletoojana. Meie pakume ehitajatele tervislikke ja terviklikke lahendusi üldehituseks. Suurimaks proovikiviks loen ma TERVEMAJA OÜ tegutsemist üldse, sest inimeste teadlikkus ökoloogiast on alles lapsekingades. Plaanime ka edaspidi tegeleda inimeste teemakohase teadlikkuse tõstmisega.

Teie kodulehel on väide: "Enamus tootjaid on nõus toodete koostist deklareerima, aga ei anna nõusolekut labori kontrolliks." Mida see tarbija jaoks tähendab?

Ehitusmaterjalide müügiks nõutakse  tehniliste andmete kinnitamist tunnustatud asutuste poolt. Keemilise koostise kontrolliks on sõltumatud instituudid, kus kontrollitakse tooteid laboris ja väljastavad vastavaid tunnistusi. Kontrollinud instituudi tunnustus aitab tarbijat toote valikul ja näitab ka tootja suhtumist klienti. Ehitusbioloogia instituudid ongi loodud selleks, et oleks võimalik eristada tervislik toode ebatervislikust. Enamustes tootereklaamides kiidetakse toote omadusi, aga ei ole mitte ühtegi viidet mõjust inimese tervisele.

Materjalid, mille keskel me elame moodustavad osa meie elukeskkonnast. Kui palju materjalid mõjutavad näiteks õhku, mida me sisse hingame?

Me veedame enamus ajast siseruumides ja ehitusmaterjalide valikust sõltub meie elukeskkond. Väliskeskkonna probleemid on meile teada, aga ununenud on sisekeskkonna temaatika. Sisekliima kvaliteet on mõõdetav, aga meil puuduvad vastavad standardid. Saksamaal on tehtud erinevaid uuringuid, mis on kinnitanud, et siseõhk on saastatum, kui on suurlinna välisõhk. See on suur probleem ja nii räägitakse ka „haige maja sündroomist“. „Haige maja sündroom“ on tingitud ehitusmaterjalide valest valikust ja kasutamisest.  Sellepärast tulebki ehitusmaterjalide valikule eriliselt suurt tähelepanu pöörata.

Kas tänapäevased moodsad tavaehituse majad ja korterid on tervislik või ebatervislik valik?

Kahjuks meie traditsioonilised ehituskonstruktsioonid on rikutud valede lahendustega ja valikutega. Tervisliku sisekliima juurde kuulub ka stabiilne temperatuur ja niiskus. Nende omaduste täitmiseks on lisaks soojustuse heale soojapidavusele vajalik ka looduslikule materjalile omane soojamahtuvus ja niiskuse siduvuse võime. Ehitis on keerukas süsteem, mis peab tagama inimese eluks vajaliku stabiilsuse ja tervisliku elukeskkonna. Kahjuks tavaehituste puhul lähtutakse inimesest veel suhteliselt vähe.  Rõõmu teeb, et probleemist hakatakse aru saama.

Kas tervislik maja või korter on alati kallis valik?

Seda tuleks teisiti vaadata. Tervislikud lahendused on investeering tulevikku. See investeering ei kaota väärtust. Kallite autode või riiete ostuga on kadu märgatav mõne aastaga. Me peame muutma oma väärtushinnanguid. Valides kalli Mercedese asemel keskklassi auto, on see vahesumma võimalik investeerida kinnisvara tervislikku lahendusse ja see investeering on märkimisväärselt tasuvam.

Rääkige mõnest lihtsast nipist, mida võiks kasutada, et oma elamist tervislikumaks muuta.

Kõik nipid algavad soovist luua inimväärne elukeskkond. Tervislikkuse arusaamisele järgnevad ka õiged otsused.

Kui populaarne on Eestis tervislik või ökoehitus?

Ühtepidi teeb rõõmu, et peale ehitusbuumi on hakatud rohkem otsima ökolahendusi. Kahju on sellest, et suure buumi ajal vaadati ainult visuaalset ilu, mitte sisu. Nii tuli Eestis suure buumi lõpus turule uus ökomaja ThermoLog ja tulemas on veel teisigi ettevõtteid. On hakatud hoolima inimeset ja keskkonnast.

Kui hakata endale maja ehitama, siis mida peaks nii oma tervise kui ka keskkonna nimel silmas pidama?

Ehitis on meie kolmas nahk. Kui me hoolime oma esimesest nahast – kehast ja hoolitsedes teise naha eest valides parimatest materjalidest riideid. Vajab ka kolmas nahk hoolt ja armastust. Kui te ehitate armastuseta ja hoolimatult on tagajärjeks ebatervislik elukeskkond hoones.

Sarnased artiklid