Eile, 21. juunil kohtusid Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnaministrid, kes arutasid kliimapoliitikat, veevarude kaitset, loodusrikkuse strateegiat ja geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist Euroopas.

"Eesti jaoks oli oluline diskussioon veevarude kaitse kava osas. Meie Peipsi järv on Euroopa suuruselt neljas järv ning ühtlasi suurim rahvusvaheline järv, mis vajab tähelepanu ja kaitset. Liidu veepoliitikat kujundades on väga tähtis, et ka meie EList väljaspool asuvad naabrid võtaksid veekogude kaitset tõsiselt," ütles Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus.

Majanduskasv ja keskkonna hoidmine seotud

Tuline arutelu toimus kasvuhoonegaasidega seotud saastamise vähendamise üle.

"Ei ole kuidagi kohane vastandada saastamise vähendamise soovi ja majanduskasvu. Need kaks asja on omavahel tihedalt seotud ja lõpuks tahavad inimesed elada ikkagi sellises keskkonnas, kus majandus areneb ümbritsevat keskkonda võimalikult palju hoides, mitte võimalikult hoogsalt saastades," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

Tema sõnul võtavad Euroopa Liidu riigid keskkonnasõbraliku majanduse arendamist tõsiselt.

"Ka Eesti jaoks on tegu tähtsa teemaga. Oleme oma energiaportfellis kiiresti kasvatanud taastuvatest allikatest pärit elektri osakaalu. Lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia juba 20 protsenti, see on oluline ka Eesti varustuskindluse seisukohast. Lisaks pingutame, et meie transport oleks järjest keskkonnasõbralikum - meie rohelist energiat tarbivate elektriautode projekt on unikaalne, tulemas on ka taastuvelektrit kasutavad rongid ning säästlikumad bussid," ütles Keit Pentus.

Eestil elurikkuse kaitses head tulemused

Nõukogu kiitis heaks ELi elurikkuse strateegia aastani 2020, mis muu hulgas hõlmab erinevate liikide ja nende elupaikade olukorra parandamist, võitlust võõrliikidega ning kalavarude säästlikku kasutamist. Elurikkuse kaitsel on Eestis ette näidata väga head tulemused - kui ELis keskmiselt on üle-euroopalise tähtsusega elupaikadesst ja liikidest soodsas seisundis vaid 17%, siis Eestis on need näitajad vastavalt 42% ja 24%.

Geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise keelamist või piiramist puudutava määruse osas kiideti küll heaks eduaruanne, kuid põhimõttelist edasiminekut ei toimunud.

Praegu põhineb GMOde kasvatamise lubamine või keelamine ELis teaduslikel argumentidel, kuid mitmed liikmesriigid soovivad õigust keelata või piirata GMOsid oma territooriumil ka muudel  - näiteks kultuurilistel või religioossetel - põhjustel. Euroopa Liidus on tänase seisuga lubatud ühe geneetiliselt mundatud maisisordi ja ühe kartulisordi kasvatamine, Eestis GMOsid ei kasvatata.

Lisaks kiitis nõukogu heaks eduaruande, mis puudutab ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta