Keskkonnaminister Keit Pentus saatis Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks maareformi seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuste eelnõu, mille eesmärk on kiirendada maareformi lõpuleviimist. Viimased maareformi toimingud tuleb eelnõu kohaselt teha 2017. aasta 31. detsembriks.
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks maareformi seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuste eelnõu, mille eesmärk on kiirendada maareformi lõpuleviimist. Viimased maareformi toimingud tuleb eelnõu kohaselt teha 2017. aasta 31. detsembriks.
- Bioneeri uudised
- 20. juuni 2012
„Lõviosa 20 aastat kestnud maareformist on juba lõpule viidud, reformimata on veel 8% Eesti maismaast – ka see osa maast tuleb kanda maakatastrisse,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus. „Eelnõuga lahendame praktikas üles kerkinud probleeme ja lihtsustame protsesse, et reform saaks eesmärgipäraselt ja võimalikult kiiresti lõpule viidud,“ märkis Pentus.
Eelkõige puudutavad muudatused inimesi, kellele maa on tänaseks kas tagastamata või erastamata. Eelnõuga lahendatakse ka kaasomanike probleem juhtudel, kui mõni ehitise omanik ei soovi maad omandada.
„Maareformi loogika näeb ette, et kõigepealt selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning seejärel munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa. Seetõttu on vajalik kõigepealt viia maareform lõpuni eraisikute nõuete osas, siis on ka kohalikul omavalitsusel ja riigil võimalik otsad kokku tõmmata,“ selgitas Pentus.
Näiteks kehtestatakse eelnõuga tähtaeg reformimata maal asuva ehitise juurde maa määramiseks. Arvestades, et ehitise aluse maa puhul võib tegemist olla nii tagastatava, erastatava, riigi omandisse jäetava kui ka munitsipaalomandisse antava maaga, on selle tähtaja määramine maareformi lõpetamise kiirendamiseks eriti oluline.
Maareformi lõpuleviimise seisukohalt on tähtis ka hoonestusõiguse temaatika. Nimelt võimaldab kehtiv seadus ehitise omaniku kasuks seada hoonestusõiguse juhul, kui inimene on kaotanud maa erastamise õiguse. Kuna hoonestusõiguste haldamine on riigile liialt koormav, siis nähakse ette sätted, mis võimaldavad maa omandada nii enne kui ka pärast hoonestusõiguse seadmist. See regulatsioon puudutab eelkõige neid ehitise omanikke, kelle kasuks on juba seatud hoonestusõigus või kelle kasuks tuleks maareformi käigus hoonestusõigus seada. Muudatusega saavad nimetatud ehitise omanikud õiguse omandada ka ehitise alust maad.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
