Eile avalikkustati Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, mis valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja KIKi toel. Uuring näitas, kuidas hindavad elanikud Eesti keskkonda, milliseid probleeme nad näevad ning reastas elanike prioriteete ka energeetika valdkonnas. Bioneer toob lugejateni keskkonnaminister Keit Pentuse ülevaate.
- Arvamused
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 3. august 2012
Miks selliseid uuringuid üldse tehakse?
Minu käest on tihti küsitud, kas me võtame lihtsalt selle paki paberit ja täname uuringufirmat uuringu eest. Tegelikult annab uuring meile väga vajalikku tagasisidet, et valitud suunad, mida me oleme ministeeriumis õigeks pidanud, kas need on samavõrra hinnatud ka Eesti inimeste hulgas. See tagasiside pool on igal juhul oluline! Uuringud on tähtsad ka otsuste tegemiseks.
Milline on Eesti inimeste hinnang keskkonnale?
85% küsitlusele vastanutest arvas, et Eesti keskkonnaseisund on väga hea või pigem hea. Ei olnud ühtegi vastajat, kes oleks öelnud, et asi on väga halb.
Kindlasti on selles arvamuses oma roll ka asjaolul, et Eestis pole õnneks olnud suuri looduskatastroofe.
Kui võtta keskkonnateemad ette valdkondade kaupa, siis mis inimesele muret valmistab?
Kui võtta muret tekitavad teemad käsile tabeli alumiselt poolelt, selles küsimuses joonistub selgelt välja erinevus Eesti piirkondade vahel. Tallinna elanikud on kõige kriitilisemad õhu puhtuse ja mere olukorra osas. Ida-Virumaa inimesed muretsevad puhta joogivee ja õhukvaliteedi pärast.
Ei ole see ühtigi nii, et Eesti on ainus riik maailmas, kus suurtööstused inimese jaoks probleeme ei tekita. Vastupidi: teemasse on uuringu vastajate hulgas suhtutud väga kriitiliselt.
Uuringus paistis selgelt silma ka Ida-Virumaa puhta joogivee probleem, mis vastandus Eesti muudele aladele, kus sarnast probleemi pole. Uuringus selgus, et reeglina ollakse joogiveega väga rahul ja võib jääda mulje, et Eestis sellega probleeme pole. Aga Ida-Virumaa on just see koht, kus teema ainsana negatiivses mõttes väga teravalt esile tungib. See mure paistis silma ka 2010.aasta uuringus.
Ma ise usun, et neid väga suuremahulisi investeeringuid, mida me oleme Ida-Virumaale viimastel aastatel suunanud, saab olema järgneva kahe-kolme aasta jooksul väga põnev jälgida, et kuidas need Ida-Virumaa inimeste enda hinnangut muutnud on.
Kõige kriitilisemad on inimesed kaevanduste teemade suhtes. See kinnitab meile endile ministeeriumis, et võib-olla tasub uute kaevanduste avamise asemel siiski eelistada olemas olevate lõpuni arendamist.
Kas midagi oli hästi ka?
Kõige parem hinnang anti inimeste poolt loodusradadele ja iseseisvalt loodusega tutvumise võimalustele. Tahetakse ise käia ja ise vaadata. Need võimalused peavad vastajate meelest olemas olema.
Ka puhta joogivee kättesaadavust hinnatakse heaks või väga heaks, kui võtta Eestit tervikuna.
Ja võib-olla mõnevõrra üllatuslikult on positiivsete poolde jäänud ka jäätmekorraldus. Jäätmeveokorraldus on selline teema, millest üsna perioodiliselt räägitakse, kuigi mitte alati kõige positiivsemas valguses. Tõenäoliselt on prügiveosüsteem inimestele piisavalt mugav.
Ja samasugune hinnang, mis ütleb, et pigem on asjad hästi, käis loodusväärtuste hoidmise kohta.
Looduskaitse on sageli vastakaid arvamusi põhjustav. Minu jaoks oli üllatav, et 98% vastajatest leidis, et looduse hoidmine toob kasu ning 77% oli kas täiesti või pigem nõus, et kui valida tuleb kahe võimaluse vahel - looduskeskkonna säilitamine või majanduslikult kasumliku tegevuse arendamine - siis ei tohiks looduskeskkonda ohverdada.
Viimane kinnitab, et ehkki eestimaalasi on peetud üdini pragmaatiliseks seltskonnaks, on teatud väärtused ja nende hoidmine meile veel tähtsamad. Ka on märkimist väärt see, et enamuse jaoks ei ole loodushoid midagi väljastpoolt peale surutavat. 81% nõustub, et keskkonna olukord on otseselt seotud inimeste elukvaliteediga.
Millised on eestlaste eelistused elektritootmise vallas?
44% uuringus osalejatest arvas, et kõige tähtsam on, et elektri tootmine omaks keskkonnale minimaalset mõju. 8% vähem ehk 36% küsitlusel osalejatest arvas, et elektri odavus on kõige tähtsam. 25% pidas kõige olulisemaks sõltumatust välismaistest allikatest.
Kui rääkida hinnangust erinevatele elektri tootmise viisidele nii maksumuse, keskkonnasõbralikkuse kui riigi julgeoleku seisukohalt, siis kõige positiivsema hinnangu ülekaalukalt võrreldes teistega sai tuuleenergia, puit, biomass ning puidujäätmete põletamine.
Eriti ei üllatanud, et viimaseks jäi tuumaenergia ja konkureerivalt meile seni kõige olulisemat rolli mängiv põlevkivi. See, et me oleme liikumas väga kindlalt sinna poole, et saastaval energial on osakaal vähenemas, on leidnud uuringus kinnitust. Kui varasemalt on olnud arvamusi, et Eesti elanikkond on väga põlevkivi usku, siis selles uuringus see kinnitust ei leidnud. Eeldatakse seda, et meie elektritootmine oleks järjest puhtam.
Väljavõtteid uuringust
Uuringust selgus, et 84% elanikest peab ennast küllalti keskkonnateadlikuks. Võrreldes 2010.aastaga on suhtumine endasse muutunud veidi kriitilisemaks (tollal 89%). Seevastu on tõusnud hinnang kaasinimeste keskkonnateadlikkusele (60% väga+pigem keskkonnateadlik) – see arvamus on aasta-aastalt tugevasti paranenud (2010.aastal 45%).
Jätkuvalt on populaarsed puhke- ja sportimisvõimalused looduses matka- ja õpperadade näol. Üle poole vastajaskonnast (61%) on viimase 12 kuu jooksul käinud erinevatel loodusradadel. Loodusmaju jm. loodushariduskeskusi ning loodusteemalisi üritusi on külastanud küll veidi alla poole elanikest, ent siiski rohkem kui 2010.aasta uuringu järgi.
Keskkonnaalane info Eesti kohta on muutunud aina kättesaadavamaks – 64 % elanikest leidis, et see on täiesti või pigem kättesaadav. Vaid 3 % elanikest ütles vastupidist. Nagu varemgi, tuntakse kõige suuremat huvi oma kodukoha keskkonnaseisundi vastu. Muude regioonide (kogu Eesti, kogu maailm, EL riigid) vastu tunneb huvi samuti enamus inimestest, ent see huvi on pigem mõõdukas. Võrreldes 2010.a.-ga on huvi kergelt vähenenud.
Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) – seega taas veekogude puhtus.
Peaaegu kõik vastajad olid nõus ka väidetega, et looduskaitsealasid ja rahvusparke tuleks rohkem inimestele tutvustada ning et keskkonna olukord on otseselt seotud inimeste elukvaliteediga. Suur enamus (77%) ei olnud nõus väitega, et kui valida 2 võimaluse vahel: kas säilitada looduskeskkonda või arendada majanduslikult kasumlikku tegevust, tuleb looduskeskkond ohverdada. Siiski pooldas seda 15% vastajatest.
Peaaegu võrdseteks leerideks lahknes vastajaskond küsimuses, kas kiskjaid, kes majanduslikku kahju tekitavad, tuleks hävitada. Maainimeste seas oli pooldajaid veidi rohkem kui vastaseid.
Keskkonnasõbralikkuse poolest peeti tuuleenergiat ja puitu ülekaalukalt heaks (vast. 95% ja 81%), põlevkivi ja tuumaenergiat halvaks (pigem või täiesti keskkonnavaenulik vast. 69% ja 70%). Põlevkivi ainus pluss gaasi ees oli energeetiline julgeolek, muudest (tuul, puit) jäi põlevkivi maha ka selles aspektis.
Keskkonnasõbralikest tegevustest, mille kohta paluti vastajatel öelda, kas nad nii toimivad ja kui sageli, said kõige paremaid tulemusi toidu ostmine arvestusega, et midagi poleks vaja ära visata (sageli + harva 93%), ohtlike jäätmete viimine selleks ettenähtud kohta (88%) ja prügi sorteerimine (87%). Kõige vähem osaletakse keskkonnahoiuga seotud ühistegevuses (51%) ja ostetakse ökomärgisega või mahepõllundussaadusi (61%). Seega käitub enamus vastajatest ankeedis loetletud näidete järgi vähemalt oma sõnul keskkonnasõbralikult.
Siiski selgus lähemal uurimisel, et keskkondlik aspekt prevaleerib sellise käitumise puhul vaid seoses ohtlike jäätmete, prügi sorteerimise ja keskkonnaüritustes osalemisega. Muudel puhkudel oli ülekaal majanduslikel vm. põhjustel.
Kõige suuremat huvi tuntakse veekogude ja joogivee olukorra vastu (24% spontaansetest vastustest). Sellele järgnesid vaba-aja veetmise võimalused, matkarajad ja puhkealad (10%) ning andmed õhu kohta (10%).
Oma kodukohaga seotud infost pakuvad vastajaskonnast kõige suuremale osale huvi ohtlike jäätmete äraandmisvõimalused (87%), jäätmete sortimisega (77%) ning loodus- ja matkaradadega seotu (74%).
Kõige olulisem teabekanal keskkonnainfo saamiseks on endiselt televisioon (63%), eeskätt ETV saadetega Osoon ja AK. Pingereas järgnevad sellele kohalikud (45%) ja üleriigilised (41%) ajalehed. Keskkonnaportaalidest (s.h Bioneerist) saab infot 8% vastanutest.
Uuring viidi läbi 15-74-aastaste elanike seas. Küsimustele vastas 1005 inimest ning uuringutulemused on laiendatavad Eesti vastavaealisele elanikkonnale. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium ning selle viis läbi Turu-uuringute AS.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
