Enamik Eesti elanikke peab keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks ning Eesti keskkonnaseisundit heaks, selgub Keskkonnaministeeriumi tellitud keskkonnateadlikkuse värskest uuringust.
- Jäätmed
- 25. oktoober 2018
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Täna Pärnus peetud keskkonnahariduse konverentsil “Terve keskkond – terve inimene?” said osalejad ülevaate Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse värsket uuringut, mille eesmärk oli saada ülevaade elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest.
“Suures pildis võib uuringu tulemuste üle rõõmustada – tervelt 84% Eesti elanikest hindab Eesti keskkonnaseisundit heaks, üksnes 9% peab seda väga halvaks. Samal ajal peab lausa 93% elanikest keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks, sealjuures 41% väga oluliseks,” tundis keskkonnaminister Siim Kiisler heameelt. Keskkonnasäästlikult elama motiveerib inimesi nii oodatav kasu tervisele kui ka keskkonnale, selgus uuringust.
“Muidugi on meil veel väljakutseid keskkonna hoidmisel ja kaitsmisel, kuid kõik algab eelkõige tahtest. Kui suurel osal elanikest on selleks tahe olemas, siis jõuame ka murede lahendamiseni,” arvas minister Kiisler.
Ühe probleemina tõi ta välja prügi loodusesse viimise, mida paraku ikka veel üsna palju ette tuleb. On vaja tegelda jätkuva aktiivse selgitustööga teadlikkuse suurendamiseks ja käitumisharjumuste muutmiseks. “Uuringu tulemustest selgus, et ligi kolmveerand elanikkonnast peab keskkonna-alast teavet kättesaadavaks. See näitab, et õpetlikku ja suunavat teavet jagub, aga see info peab jõudma ka inimeste teadvusesse,” kirjeldas Kiisler väljakutset, millega tuleb keskkonnaharidudes rinda pista.
Koostöös Tallina Ülikooli ja Turu-Uuringute AS-iga valminud küsitluses uuriti elanike hinnanguid keskkonna praeguse olukorra ning peamiste probleemide kohta. Samuti küsiti inimeste arusaamade kohta, kuidas tuleks keskkonda, sh metsi, kaitsta ning milline on nende silmis keskkonnasõbralik käitumine. Lisaks uuriti, kuivõrd informeeritud on elanikud keskkonna-alaselt ja millised on nende infoallikad. Aga ka seda, kuivõrd tunnevad nad end kaasatuna keskkonna-alaste otsuste tegemisesse ning milline on nende hinnangul Keskkonnaministeeriumi ja teiste keskkonnainstitutsioonide usaldusväärsus.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on analoogne uuring valminud alates 2012. aastast iga kahe aasta tagant. Erinevalt eelmisest, 2016. aastal läbiviidud uuringust, lisati seekord uute teemadena ankeeti kodanikuosaluse ning metsanduse küsimuste plokid. Tulemuste saamiseks tehti inimestega silmast silma personaalintervjuud.
Uuringu küsitlusankeet valmis Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Küsitlustöö viis läbi Turu-uuringute AS ning analüüsiraport valmis Turu-uuringute AS-i ja Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teadurite koostöös.
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis äsja Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava, mille koostamisel oli üheks abistavaks materjaliks justnimelt Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring.
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskavaga saab tutvuda siin.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta