Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringust selgub, et peaaegu kõik Eesti elanikud peavad ennast üpris keskkonnateadlikuks, 22 protsenti koguni väga teadlikuks. Kaaskodanike keskkonnateadlikkust hinnatakse aga pigem madalaks või ei peeta neid üldse keskkonnateadlikuks.

Suurima keskkonnaprobleemina Eestis ja kogu maailmas nimetavad küsitlusele vastanud kõige sagedamini saastumist, eelkõige seoses prügi ja jäätmemajandusega. Maailma mastaabis on olulisel kohal ka kliima soojenemine ja kasvuhoonegaaside mõju, mida Eesti puhul enamasti ohuks ei peeta.

Etteantud tegurite seast valisid vastajad kõige sagedasemaks keskkonnaohuks Läänemere reostumise, väga ohtlikuks pidas seda koguni 70 protsenti küsitlusele vastanutest.

Keskkonnateadlikkuse uuring
Pildil Olavi Tammemäe.

Keskkonnateemad kooliprogrammi

Kõige tõhusamaks viisiks elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel peab enamik vastajatest keskkonnateemade sidumist üldhariduskooli õppega. Sellega nõustub ka Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Olavi Tammemäe, kes peab kesist keskkonnateadlikkust kõigi meie keskkonnaprobleemide olulisemaks põhjuseks. “Kõige efektiivsem viis loodust kaitsta on anda meie lastele head keskkonnaharidust. Keskkonnateadlikkuse suurendamine on üks tulemuslikumaid keskkonnakahju vältimise meetmeid,” ütles Tammemäe. “Oluline on mõista juba varakult, et meie kõigi käitumisest ja suhtumisest looduskeskkonda sõltub selle heaolu.”

Ettepanekutes elanike keskkonnateadlikkuse suurendamiseks rõhutati eelkõige lõppematu selgitustöö, info ja reklaami vajadust, teemade kajastamist meedias ja tööd lastega juba lasteaiast alates. Kõige vähem toetati infomaterjalide jagamist otsepostituse teel, kus vastaseid oli veidi rohkem kui pooldajaid. Siiski oli ka see meetod mõnes taustrühmas üpris vastuvõetav (noored, mitte- eestlased).

Suurem osa elanikkonnast tunneb võrdselt suurt huvi keskkonnaalase info vastu nii kogu Eesti mastaabis ja ka oma kodukoha kohta. Huvi muu maailma keskkonnaolude vastu on madalam, eriti EL riikide osas.

Infot kodukoha ja kogu Eesti keskkonnaseisundi kohta peetakse küllalt kättesaadavaks. Kõige sagedamini mainiti keskkonnateabe allikana televisiooni, mille puhul ülekaalukalt juhtis saadete pingerida Osoon. Teisel kohal olid ajalehed-ajakirjad eesotsas Postimehega. Loodusteemalistest üritustest mainiti kõige sagedamini talguid-koristustöid, kus eriline koht oli kampaanial “Teeme ära!”. Keskkonnateemadest huvitasid peaaegu kõiki keskkonna mõju tervisele ja keskkonnaseisundi (õhu, vee jne) kvaliteet, kõige vähem huvitasid inimesi keskkonnaalased õiguslikud meetmed.

Viiendik elanikest prügi ei sorteeri

Keskkonnateadlik käitumine on enamasti seotud majanduslike kaalutlustega. Kõige suurem osa elanikkonnast üritab säästa elektrit, vett ja sorteerib prügi. 21 protsenti elanikest ei sorteeri prügi (peaaegu) mitte kunagi. Keskkonnahoiu nimel soetab kõige väiksem osa elanikest kasutatud riideid.

Keskkonna ja loodusega seotud tegevustest on peale looduses vaba aja veetmise, mida teevad vähemalt kord kuus peaaegu kõik, enim levinud looduskaitsealadel, loodusõppe- ja matkaradadel käimine, mida vähemalt kord kuus teeb kümme ning aasta jooksul kord või mitu 68 protsenti elanikest.

Uuringu Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta tellis keskkonnaministeerium ning selleks korraldas Turu-uuringute AS mais telefoniküsitluse, küsitledes tuhandet 15-74-aastaste Eesti elanikku.

Uuringu aruandes sõnastatud järeldusi kasutavad oma tegevuste planeerimisel keskkonnaministeerium ja selle valitsemisala asutused. Aruanne on aga vabalt kasutatav kõigile institutsioonidele, mis tegelevad nii laste kui täiskasvanute keskkonnateadlikkuse suurendamisega.

Uuringu aruannet saab lugeda keskkonnaministeeriumi lehelt http://www.envir.ee/1127584.