Keskkonnainvesteeringute Keskuses lõppes keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi taotlusvoor, kuhu laekus kokku 643 taotlust kogusummas 627,1 miljonit Eesti krooni. Nagu juba tavaks saanud, esitati enim taotlusi keskkonnateadlikkuse projektide rahastamiseks, rahaliselt suurimad soovid on jätkuvalt veeprojektidel.

"Võrreldes käesoleva aasta esimese vooruga on taotlusi laekunud umbes samas suurusjärgus, kuid soovitud summa on ligi kaks korda suurem," sõnas keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. "Ehkki jätkuvalt jääb nii projektide arv kui ka nendega soovitud toetussummad allapoole tippaegadest, näitab üldarv siiski tõusutrendi ning loodetavasti see suund jätkub," lisas ta.

Enim taotlusi ehk 278 laekus keskkonnateadlikkuse programmi, sellele järgnesid veeprogramm 94 ning keskkonnakorralduse programm 73 taotlusega. Summaliselt soovitakse jätkuvalt kõige rohkem toetust veeprojektidele ehk  summas 273,9 miljonit Eesti krooni, sellele järgnevad keskkonnakorraldus 86,2 miljoni ja jäätmekäitlus 81,3 miljoni krooniga. Projektide rahastamise otsuseid on oodata uue aasta alguseks.

Keskkonnaprogrammi kaudu toetatakse seitset valdkonda: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus. Neile lisandub maakondlik programm, mis koosneb eelpool nimetatud valdkondade väiksemamahulistest projektidest.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.

Sarnased artiklid