Kõik soovivad hubast kodu, kus on erinevaid sisustuselemente, mis muudavad ruumid personaalseks ja eriliseks. Meile meeldivad ka armsad mälestused reisidest, puhkustest ja perekohtumistest. Seetõttu võivad meie kodud olla täis erinevaid tarbe- ja iluasju, suveniire ja palju muud. Nende hulgas võib olla koristusvahendeid (nt harjad, tolmulapid, ämbrid või kausid), lihavõttepühade või jõulukaunistusi, tekstiililisandeid (nt nööbid, tõmblukud, püksirihmad), ehteid ja koolitarbeid.

Kõik need tooted võivad meie elu lihtsamaks ja kodu kenamaks muuta, aga samal ajal võivad need sisaldada ja eritada ka ohtlikke aineid, eriti kui tegu on plastesemetega. Toorplast on habras ja kõva, seetõttu lisatakse tootmisprotsessi käigus kemikaale, et saavutada soovitud omadused (näiteks elastsus, stabiilsus, värvipüsivus, läbipaistvus, staatiline laeng või sitkus) ning kohandada lõpptoode konkreetse otstarbe jaoks.

Halb uudis on see, et need kemikaalid võivad plastist lekkida, mis tähendab, et mürgised ained võivad kanduda ümbritsevasse keskkonda ja jõuda naha kaudu või sissehingamisel ka meie kehasse. Need on enamasti hormonaalselt aktiivsed ühendid, tuntud ka kui endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid, mis võivad häirida meie hormoonsüsteemi toimimist, põhjustades mitmesuguseid haigusi ja häireid.

Kahjuks pole dekoratsioone ja erinevaid tarvikuid märgistatud plasti ringlussevõtu koodidega, mis tähendab, et ehkki tavaliselt on võimalik ära tunda, kas ese on plastist või mitte, ei ole tarbijal võimalik tuvastada plasti liiki. See teadmine on aga ülioluline, et hinnata võimalikku ohtu meie tervisele. Seda silmas pidades on tungivalt soovitatav võimalusel plastist hoiduda ning eelistada ohutumaid materjale nagu roostevaba teras, keraamika, puit või looduslikud tekstiilid.

Samuti on väga oluline vähendada plastesemete hulka lastetoas, sest lapsed on kemikaalide suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Seetõttu tuleb hoolikalt valida koolitarbeid, nagu joonlauad, pliiatsitopsid, markerid, laua korraldajad, märkmiku- või raamatukaaned, pliiatsid ja koolikotid, kuna lapsed kasutavad neid kooliajal mitu tundi päevas ja nii aastast aastasse.

Kahjuks ei eksisteeri mõnel juhul ohutumaid alternatiive ja me ei saa plastist täielikult loobuda, kuid siiski on võimalik teha tervisesõbralikuimaid valikuid.

Siin on mõned kasulikud näpunäited selleks:

  • Plastlillede asemel istuta päris taimed;
  • Vali oma maalide ja fotode jaoks puitraamid;
  • Suveniirideks ära osta tarbetuid tolmu koguvaid plastesemeid; kena metallist, puidust või keraamikast valmistatud magnet või kruus või puitraamiga pilt on palju parem valik;
  • Tekstiililisandid võivad olla ka turvalisemad - metallist tõmblukud, puidust nööbid, naturaalsest nahast püksirihmad;
  • Väldi plastist ehteid - kuld ja hõbe on endiselt parim valik;
  • Väldi kunstnahast tooteid nagu rahakotid või käekotid - need võivad olla valmistatud PVC-st, mis sisaldab palju ohtlikke lisandeid; vali naturaalnahast tooted – need on küll kallimad, kuid parem on osta vähem ja kvaliteetsemaid asju kui ohtlikke aineid täis tooteid;
  • Koristamisel kasuta puitvarrega harju, metallist kausse ja ämbreid ning eemalda tolm paberrätiku või puuvillase lapiga;
  • Vali puidust joonlauad ja pliiatsitopsid;
  • Plastist töölauatarbed ja kirjutusvahendid saab asendada metallist alternatiividega, mis pole mitte ainult ohutumad, vaid näevad ka kenamad välja;
  • Kasuta õpikute kaitsmiseks plastkaante asemel paberit;
  • Vali puuvillast, linast või džuudist valmistatud pinal; võid sellise ka ise õmmelda, kuid ära unusta kasutada metallist tõmblukku;
  • Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis soovitus: püüa oma kodus liigseid asju vältida - kui ese ei tee sind õnnelikuks, siis vabane sellest või ära seda üldse osta. Vähem on rohkem!

Loetud lugu on üks osa plasti liigtarbimise vastasest kampaaniast NonHazCity, mida Eestis viib läbi Balti Keskkonnafoorum. Uus lugu juba järgmisel nädalal.

Sarnased artiklid