Teadaolevalt kandideerib kevadel Rootsi ja Norra polaaraladel toimuvale Fjällräven Polar kelgukoerte matkale tuhandeid inimesi, nende seas 109 eestlast, 90 lätlast ja 12 leedukat. Teiste seas ka loodusfotograaf Romet Vaino ning ultrajooksja ja võistkondliku valikorienteerumise maailmameister Rain Seepõld.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 26. november 2022
- Foto: Katrina Schmickler / Pressifoto
Kuigi eestlaste võiduvõimalus on väike, on viimase kuue aasta jooksul jõudnud polaarmatkale neli eestlast, nendest kolm naist ja üks mees. Esimesena eestlasena jõudis Fjällräven Polar matkale 2014. aastal Katrina Schmickler. Toona turundusjuhina töötav Katrina oli enne polaarmatka käinud palju matkamas ja reisimas, kuid kelgukoertega polnud ta varasemalt kokku puutunud.
„Koertega oli mul lapsepõlvest kaasas väike trauma ja neid pelgasin matkale minnes kõige rohkem. Seda enam rõõmustas, et sain ekstreemsetes ilmaoludes kelgukoerte juhtimise ja nende eest hoolitsemisega suurepäraselt hakkama,“ rääkis Katrina, kelle sõnul oli tema aastal polaarmatkal erakordselt krõbe ilm ja koos tuulefaktoriga oli õues miinus 30 kraadi.
„Mäletan, et minu tiimikaaslasel oli enne polaarmatka romantiline unistus magada igal öösel lageda taeva all, aga kui olime pärast esimest pikka päeva tundrametsades müttamist lõpuks soojas telgis, õues oli mega tuul ja koerad ulgusid, siis naersime, et mitte mingil juhul ei tõsta jalga enam telgist välja. Oli päriselt ekstreemne ilm,“ meenutas Katrina ja lisas, et Polaril käimine andis talle tunde, et ta on päriselt elanud.
Kaks aastat hiljem 2016. aastal jõudis rahvahääletuse tulemusel polaarmatkale loodusfotograaf Hans Markus Antson, kelle sõnul pole võimalik Fjällräveni polaarmatka kogemust ise kunagi järele teha. „Hoolimata kultuurilistest ja keelelistest erinevustest oli meil kõigil midagi ühist – me kõik tahtsime polaarmatkale pääseda ja olime selle nimel kõvasti vaeva näinud. See tõi endaga kaasa erakordselt võimsa energia, mida ma pole suutnud ka hiljem mitmeid kordi polaaraladel matkamas käies uuesti kogeda,“ rääkis Hans Markus.
Loodusfotograafi sõnul süvendas polaarmatkal käimine tema huvi looduse ja talvel matkamise vastu veel enam. „Pärast viit aastat võtsin julguse kokku ja täidan detsembris oma pikaaegse unistuse, kui lähen pea kaheks kuuks Lapimaale kelgukoerte matkajuhiks. Ootan seda kogemust juba pikisilmi,“ lisas ta.
2017. aastal osales Polaril, küll Soome riigilipu alt, kõigest 18-aastane noor eestlasest sisulooja Ketter Michelle, kes samuti rahvahääletuse tulemusel võistlusele jõudis. Mälestustest ja meenutustest sõltumata on kõigi osalejate sõnul Fjällräven Polar midagi, mida pole võimalik sõnadesse panna, vaid seda peab ise kogema.
Viimane Polar toimus 2019. aastal ning seal osales praegu Kesk-Rootsis kelgukoerte matkajuhina töötav Maiu Lünekund, kelle sõnul oli Polar ideaalne kiirkursus lumes telkimisele.
„Filosoofilisemas mõttes näitas polaarmatkal käimine, milleks minu keha ja mõistus võimelised on. Samuti andis see kogemus mulle selge arusaamise, et ma naudin õues, eriti lumes töötamist ning sealt sai alguse minu elumuutev otsus vahetada igav kontoritöö värske õhu ja lume vastu,“ ütles Maiu.
2023. aasta Fjällräven Polar osalejad selguvad 2. detsembril. Suure osalejate hulga tõttu lükati teadaanne pea nädala võrra edasi, et anda žüriile piisavalt aega otsustamiseks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
