Pesitsusedu nurgakiviks on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi, näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Kuid lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil ka teised õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca).

Isased must-kärbsenäpid uudistavad sageli rasvatihase pesas toimuvat – kas selleks, et koguda teavet pesitsusolude kohta (kui rasvatihasel läheb hästi, on ehk tegu hea kohaga ning ka kärbsenäpil mõistlik lähikonnas pesitseda), või siis loodab isane must-kärbsenäpp hoopis rasvatihase õõnsuse vallutada. Võib juhtuda, et võitlus õõnsuse pärast lõppeb rasvatihasest ligikaudu poole kergema must-kärbsenäpi surmaga – seega oleks ehk must-kärbsenäpil mõistlikum asuda pesitsema mõnda teise rasvatihase naabruses olevasse õõnsusse. Samas rasvatihase agressiivsus siiski pesitsushooaja edenedes väheneb.

Norras rasvatihaseid uurides selgus aga, et rasvatihane hoiab lisaks enda väljavalitud pesaõõnsusele silma peal ka ümbruskonna õõnsustel. Rasvatihase pesitsusaja alguses, mil emaslinnud alles munevad, lisasid uurijad pesakastist 25 meetri kaugusele tühje pesakaste ning mõneks ajaks ka uue pesakasti juurde puuris oleva isase must-kärbsenäpi ja filmisid tihaste käitumist. Selgus, et uus pesakast rasvatihast ei häirinud, kuid kui selle juures oli puuris must-kärbsenäpp, muutusid rasvatihased agressiivseks.

Uuringu autorid peavad tõenäoliseks, et selline käitumine on rasvatihasele evolutsiooniliselt kasulik, sest pesitsuseks sobilikke õõnsusi ei pruugi olla palju. Eriti just majandatud metsas tasub endale teadaolevaid lisaõõnsusi kaitsta ka teiste õõnelindude eest, sest esimene pesitsus võib ebaõnnestuda, õõnsus võib hävida tormis, selle võib anastada suurem ja tugevam konkurent või langeb see koguni kiskja saagiks. Lisaks võivad rasvatihased suvel pesitseda ka teist korda (Eestis korduvpesitseb soodsal aastal 70% rasvatihastest), mistõttu on nutikas n-ö broneerida õõnsus teiseks pesitsuseks.

Katse käigus sai filmitud videotest vaadata, et isane rasvatihane läks lisatud pesakasti, jäi sinna ebatavaliselt kauaks (rohkem kui tunniks) ning asus kaklema pesakasti uudistama tulnud must-kärbsenäpiga. See on küll pelgalt oletus, kuid sellist rasvatihase käitumisest võib tõlgendada teadliku pesakasti valvamisena.

Slagsvold T, Wiebe KL (2021). Interspecific aggression and defence of extra nest sites in two species of songbirds. Ethology 127: 294– 301, doi.org/10.1111/eth.13127

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi

Sarnased artiklid