Hawaii Expressi Kristiine kaupluse juhataja Alvar Kanepi sõnul on kummiparandus üks peamisi põhjuseid, miks nende rattapoe teeninduse poole pöördutakse.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 27. mai 2016
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
„Kristiine Keskuse Hawaiisse astub iga päev sisse mitu õnnetut, kelle ratas ei ole klaasikillu või mõne metalltraadi torkele vastu pidanud. Kõige tavalisem süüdlane paistab olevat klaastaara, mis on prügikasti asemel sõiduteele visatud,“ kinnitas Kanepi.
Ohutuse tagamiseks tuleks rattaga sõites alati jälgida nii liiklust, tee olukorda kui ka valida sobiv sõidukiirus, et vajadusel saaks ohtlikest kohtadest mööda sõita või need ületada ratas käekõrval. „Alati see aga võimalik ei ole ning mina ise olen pideva kummipurunemise ärahoidmiseks valinud linnasõiduks kallima, torkekindla rattakummi, mis on seni end igati õigustanud. Selles on kasutatud tugevdatud kevlarit ja kõrgkvaliteedilist polüamiidkiudu, mis tagab rehvile hea torkekindluse ja sõidumugavuse,” ütles Kanepi.
Ka igapäevaselt Tallinna linnatänavatel sõitev tallinlanna Monika Veelma tõdes, et klaasikillud on Tallinnas ratturile probleemiks. „Klaasikildude osas tuleb eriti ettevaatlik olla tavaliselt bussipaviljonide juures, kus leidub nii pudelikilde kui ka tihti lõhutakse paviljonide klaase, mis jäävad teinekord üsna kauaks koristamata. Möödunud aastal lõhkusin klaasikildude tõttu seitse korda rattakummi, kuni lõpuks ostsin killukindlad kummid,“ rääkis Veelma.
Veelma sõidab rattaga peamiselt kõnni- ja kergliiklusteedel, kuna autoteel liiklemine on tema hinnangul siiski liialt ohtlik. „Sõidan kõnniteel, sest autojuhid ei oska enamasti ratturitega arvestada. Eriti ohtlikud on lähedalt möödasõidud,“ arvas ta.
Kuid ka kõnniteedel tuleb lisaks klaasikildudele tähelepanelik olla ka jalakäijate ja koeraga jalutajate suhtes. „Ka jalakäijad ei oska kahjuks jalgratturitega arvestada. Eriti ohtlikud on kõrvaklappide ja nutitelefonidega tegelased, kes ratturit ei näe ega kuule. Samuti koeraga jalutajad, kes lasevad koeral pika rihmaga teisel pool teed kõndida ning ratturil on peenikest rihma raske märgata,“ kinnitas tallinlanna Heidi Kuningas, kes sõidab rattaga iga päev linnas 30-50km.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
