Kuresöödi maja mäenõlval polnud jäetud mitte kunagi üksinda. Maja kõrval kasvas majaga ühevanune vaher. Ka see vaher polnud kannatanud kunagi üksinduse all.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 23. märts 2015
Kord laulis puu otsas metsvint või keksles okstel tihaseparv. Kuid sel päeval võis näha tõelist metsade saadikut, raudkulli ise.
Kuid ka raudkull ei saanud tegutseda üksinda. Toas askeldas Kuresöödi perenaine Ehte. Vaid perenaine ise võis tunda end üksinda, sest lapsekari kõik koolis ja ka teisigi mitte kodus.
Perenaine avas pisut köögiakent ja raudkull lendas hetk hiljem vastu aknaklaasi. Ehk lootis lind midagi saada, kui uudset häält nurga tagant kuulis.
Kuid see midagi jäigi tiivulisel kätte saamata. Ka Kuresöödi lood ei tule ka kunagi üksinda. Sest sinna jõuan ikka ja jälle mina, kes ikka ja alati sealt midagi saada tahab ja ka seekord ilma loota ei jäänud.
Saagiahne raudkulli lugu oli üks paljudest Kuresöödi lugudest. Ükski sealne lugu ei jäänud üksinda, niikaua kuni seal käin. Ja tegelikkuses pole ka perenaine üksinda, sest ise ta selle loo kullist siia ilma rääkimiseks sünnitas. Seda siis, kui köögiakent avas.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
