Eesti Rehviliidu sõnul ei lahenda Keskkonnaministeeriumi pakutud hinnatõus vanarehvide taaskasutusprobleemi. Olukorra lahendusena näeb rehviliit taaskasutussüsteemiga mitte liitunud rehvifirmadele riikliku keskkonnatasu kehtestamist ning karmimat kontrolli deklareeritud rehvikoguste üle.

Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on täna maaletoojatelt rehvide taaskasutamise eest kogutav tasu tõepoolest madal, ent selle tõstmine ei paneks kuidagi taaskasutustasu maksma neid, kes seda seni ei ole teinud.

Tõmbamaks tähelepanu probleemi olulisusele, toimetas Eesti Rehviliit eile Keskkonnaministeeriumi esisesse parklasse autokoormatäie rehve. Protesiaktsioon kujutas näidet vabasse loodusse sokutatud rehvihunnikutest, mida tekitavad taaskasutussüsteemiga mitte liitunud firmad.

“Nii nagu Keskkonnaministeerium täna öelnud on, oleme ka meie korduvalt rõhutanud, et tänased vastuvõtuhinnad ei kata nõuetekohasele taaskasutusele tehtavaid kulutusi. Hinnatõus ei lahenda kuidagi probleemi, et suur osa maaletoojatest ei ole üldse ühegi tootjavastutusorganisatsioonidega liitunud ning ei maksa taaskasutuse eest sentigi,” rääkis Kuurme. Tema sõnul hiilivad tootjavastutuskohustusest kõrvale näiteks paljud kasutatud rehvide maaletoojad ja rahvusvahelised internetikaubamajad.

Kuurme sõnul ei võimalda aga rehvide taaskasutamisesse suunamisega tegelevate tootjavastutusorganisatsioonide vaheline konkurents hindu järsult tõsta. “Muidugi tuleks hindu tõsta, et teha hädavajalikke investeeringuid, ent kuna igal rehvide maaletoojal on täna võimalik valida, millisele tootjavastutusorganisatsioonile ta taaskasutusse suunamise kohustuse delegeerib, ei soovi kumbki organisatsioon arusaadavalt hindu tõsta. Kui Eesti Rehviliit otsustaks homsest hinda tõsta, peaksime järgmiseks tegevuse sootuks lõpetama - seda kuivõrd suure rehvide kuhjumise see kaasa tooks, on täna isegi raske ette kujutada,” lisas Eesti suurima rehvide taaskasutusorganisatsiooni juht.

"Siinkohal kerkib jälle esile järelvalve küsimus, sest kui ühel organisatsioonil lastakse lihtsalt rehve kuhjata ning sealjuures puudub nende käitluseks rahaline puhver, siis kuidas on see asi üldse nii kaugele lastud?"

Eesti Rehviliit on teinud keskkonnaministeeriumile mitmeid ettepanekuid jäätmeseaduse täiustamiseks, mis aitaksid tänast olukorda parandada. Näiteks tasub Kuurme sõnul kaaluda riikliku keskkonnatasu kehtestamist, mida maksaksid need maaletoojad, kes taaskasutustasu ei maksa.

“Täna on probleemiks see, et rehvide koguste kohta andmete esitamisel ei ole kuidagi tagatud nende õigsus. Seetõttu on mitmeid näiteid, kus deklareeritud rehvikogused on väiksemad kui taaskasutusse suunatud rehvide hulk. Ainsaks lahenduseks oleks auditeerimiskohustuse kehtestamine, et tagada aruannete tõepärasus,” tõi Kuurme teisegi näite.

Samuti tuleb igal aastal Eestisse ligi 1800 tonni rehve sõiduautodega, mistõttu sooviks Eesti Rehviliit taaskasutussüsteemiga liitmise muuta kohustuslikuks ka sõiduautode maaletoojatele. “Paraku on kõik meie ettepanekud seni tagasi lükatud,” avaldas Kuurme kahetsust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta