Bioneer uuris Keskkonnateabe Keskuse looduskaitseosakonna juhtivspetsialisti Reigo Roasto käest, mida kujutab endast loodusvaatluste andmebaas ja miks on oluline loodust vaadelda.

Milliseid liike kutsutakse võõrliikideks? Kuidas teada, mis on võõrliik ja mis mitte?

Võõrliigid on meie loodusele mitteomased liigid, mille levimine siia on olnud inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis tahtlik või tahtmatu tegevus.

Tahtlikud tegevused on olnud võõramaiste liikide sissetoomine näiteks ilutaimena, silotaimena või karusloomana.

Tahtmatuks tegevuseks, millega võõrliike sisse tuuakse, on näiteks aina tihenev kaubavahetus maailma erinevate osade vahel. Nõnda võidakse meile lisaks sisseveetavale kaubale tuua ka Eesti loodusele võõras liik, kes võib talle soodsate tingimuste ja juhuste kokkusattumisel muutuda invasiivseks ja hakata meie loodusele kahju tekitama.

Võõrliigi ära tundmiseks peab olema kursis, millised liigid on võõrliigid. Selleks tuleks lugeda vastavat kirjandust või otsida infot internetist. Näiteks on Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebilehel (http://btv.eelis.ee) liikide teema allteemaks võõrliigid. Sinna on kogutud päris mitu linki, mille alt saab võõrliikide kohta informatsiooni.

Sedasi, et looduses isendile peale vaadates, ilma et vaataja liigi ära määraks, saaks öelda, kas tegemist on võõrliigiga või pärismaise liigiga, ei saa. Ükski taim ega loom ei ole looduslikes tingimustes ju sildistatud, et näe, see on võõrliik, see pärismaine ja see kolmas looduskaitsealune.

Signaalvähk. Foto: Margo Hurt, Keskkonnaamet.

Mõned võõrliigid on Eesti looduses väga hästi kohanenud. Miks on oluline pöörata võõrliikidele tähelepanu? Kas võõrliikide hea kohanemine on probleem?

Valdavalt kehtib selline ligikaudne reegel, et kõigist sisse toodud võõrliikidest naturaliseerub ehk kohaneb uute oludega 10%, kellest omakorda 10% muutub invasiivseks.

Invasiivsed võõrliigid ongi need kõige ohtlikumad, sest kinnistunud meie looduslikes ja poollooduslikes elupaikades, püsivad ja levivad nad edasi ning ohustavad oma olemasoluga loodulike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas või ka inimtervist. Ehk siis nad sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega täites samu nišse, võivad anda lähedaste liikidega hübriide, tuua kaasa patogeene ja parasiite ning olla toksilised teistele liikidele, sh inimesele. Näidetena võib tuua Sosnowsky karuputke, kelle puudutamine tekitab inimesele põletushaavu, ja mingi, kes tõrjus euroopa naaritsa viimase elupaikadest välja.

Kas võõrliigid on meile ka kuidagi kasulikud?

Need liigid, mis on inimese poolt teadlikult sisse toodud, on üldjuhul mingis valdkonnas olnud mingil ajajärgul teatud mõttes kasulikud. Muidu ei oleks nende sissetoomisega ju tegeletud.

Teistest maadest ja maailma piirkondadest on võõrliike sisse toodud näiteks põllukultuurideks, ilutaimedeks, silotaimedeks, karusloomakasvatuseks, aga ka õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Nad on muutunud probleemseks seetõttu, et on inimese kontrolli alt väljunud ning kohalikku loodusesse levinud.

Sosnowsky karuputk. Foto: Wikipedia

Milliste võõrliikidega on Eestis enim probleeme?

Sellele küsimusele teab enamus eestimaalasi vastata, et Sosnowsky karuputkega. Seda seepärast, et selle liigi põletushaavadest ja tõrjest räägitakse ajakirjanduses igal aastal. 

Tegelikult on probleeme ka teistega. Näiteks ameerika naarits ehk mink naturaliseerus 20. sajandi teisel poolel meie kooslustes täielikult ja tõrjus euroopa naaritsa viimase elupaikadest välja. 

Euroopa naaritsa kaitseks püüti Hiiumaal sealne mingiasurkond kinni, seejärel toodi loodusesse euroopa naaritsad tagasi ja nüüd taastatakse viimase jaoks vajalikke elupaiku. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasutamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Kas botaaniku- või zooloogihariduseta inimesed saavad ka vabatahtlike loodusvaatlejatena võõrliikide leviku andmebaase täiendada?

Jah, saavad. Loodusvaatluste andmebaas on mõeldud nii harrastusvaatlejatele kui ka vastava haridusega inimestele.

Botaanikute, zooloogide ja teiste vastava haridusega inimeste vaatlused on ka väga teretulnud, sest nemad võiksid põhimõtteliselt anda andmebaasi väga olulise ja suure panuse.

Mink. Foto: Wikipedia.

Kas vaatlusandmeid oodatakse ka selliste liikide kohta, mis pole võõrliigid?

Loodusvaatluste andmebaas ootab vaatlusi kõigi Eesti liikide kohta. Võõrliikide vaatlused on lihtsalt selle suve teema, millega püüame tähelepanu.

Eelmisel aastal, kui oli rahvusvaheline elurikkuse aasta ja Eesti looduskaitse 100. juubeliaasta, kogusime maikuu jooksul kampaania korras kaitsealuste liikide vaatluseid. Neid saime tänu kampaaniale ühe kuuga peaaegu sama palju kui varasematel aastatel terve aasta jooksul.

Lugejale siinjuures kinnituseks, et iga vaatlus ja iga vaatleja on teretulnud! Lisaks pakub andmebaas võimaluse paluda teistelt vaatlejatelt abi liigi tuvastamiseks, kui vaatleja ise sellega hätta on jäänud. Selleks tuleb kõik teised vaatluse andmed peale liigi nime sisestada, lisada vaatluse juurde vaadeldud isendist tehtud foto või fotod ja saata vaatlus liigi määramiseks.

Andmebaasil on olemas ka avalik kaardirakendus, kus igaüks saab vaadata andmebaasi sisestatud ja liigirühma eksperdi poolt tõenäoliseks kinnitatud vaatlusi Eestimaa kaardil UTM 10x10km ruudustiku täpsusega.

Loodusvaatluste andmebaasi kasutamine paneb tavainimese enda ümber looduses toimuvat tihtilugu rohkem märkama ning huvi tundma, kes see selline oli, keda ta ühes või teises kohas märkas, kuid keda kohe ära ei tundnud.

Miks on tarvis võõrliikide leviku kohta andmeid koguda?

Nagu öeldud on invasiivsed võõrliigid kinnistunud meie looduslikes ja poollooduslikes elupaikades, püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga loodulike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas või ka inimtervist.

Seega on väga oluline teada, kus need võõrliigid elavad ja kasvavad, et saaks võtta tarvitusele vajalikud meetmed meie looduse kaitsmiseks.

Just seetõttu käivitasimegi mai keskel 1. septembrini vältava võõrliikide ülesmärkimise kampaania loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee), milles saab kaasa lüüa iga Eestimaa elanik.

Loodusvaatluste andmebaas on mõeldud igale loodushuvilisele oma vaatluste kirja panemiseks. Nõnda saab igaüks kaasa aidata Eesti liikide leviku kaardistamisele ning suurema hulga andmete olemasolule vastavate otsuste langetamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta