Tänasel, kolmandal mõõteseaduse lugemisel otsustas Riigikogu võtta vastu seaduse uuendused, millega kõrvaldatakse seaduses praegu esinevad kitsaskohad ning vähendatakse ettevõtjate halduskoormust.

Mõõteseadus reguleerib nõudeid mõõtevahenditele, mõõteühikute süsteemi (SI) kasutamist ja mõõtetulemuste tõendamise jälgimist. Seaduse uuenduste eesmärk on tagada mõõtmise jätkuv usaldusväärsus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et lisaks kitsaskohtade kõrvaldamisele lubab uuendatud seadus pädevatel mõõtjatel edaspidi kasutada mõõtmiseks ka seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, nagu näiteks GPS-seadmeid.

Asekantsler lisas, et eri valdkondades on vajadus korraldada mõõtmisi vastavalt sektori iseloomule ja eripäradele ning seetõttu muutuvad mõõtmistulemuse jälgitavuse nõuded paindlikumaks.

„Mõõtmistele kehtestatakse valdkondlikes õigusaktides spetsiifilised reeglid või viidatakse mõõtetulemuse jälgitavuse tagamise nõudele mõõteseaduses,“ täpsustas Talving.

Mõõteseaduses muutuvad ka nõuded kinnispakkide kontrollimise dokumentatsioonile. Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks 1-kilone suhkrupakk. Edaspidi ei pea dokumente omama enam kõik pakendajad ja importijad, vaid see on kohustuslik üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele ning dokumentide säilitamise aeg lüheneb kahelt aastalt ühe aastani.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta